Kaitstes oma kaubamärki, lood paremat ettevõtluskeskkonda
Ringkonnakohtu värske praktika tõestab, et oma kaubamärgi õigeaegne registreerimine võimaldab ettevõtjal vältida oma õiguste pahatahtlikke ja juhuslikke rikkumisi. Oma märki registreerides aitad kaasa ka läbipaistvama ettevõtluskeskkonna loomisele.
Ringkonnakohtu möödunud aasta praktika näitab kaubamärgi registreerimise vajalikkust. Kinnitust leidis näiteks, et registreeritud kaubamärgiga samanimelist uut ettevõtet turule ei lubata ning et registreeritud kaubamärgi omanikul on õigus keelata oma märgiga sarnase domeeninime kasutamist. Kohus sedastas ka, et ainuõiguse mõne toote turustamiseks võib saada vaid registreeritud kaubamärgi omaniku loal.
Kui nendes vaidlustes olnuks tegu registreerimata kaubamärkidega, poleks need saanud takistuseks teiste ettevõtjate rikkuvale äritegevusele.
Registreeritud kaubamärgiga samanimelist ettevõtet turule ei lubata
2023. aastal tegi ringkonnakohus kaks olulist otsust, mis puudutasid registreeritud kaubamärgi ärinimes kasutamist. Otsuses nr 2-23-12121 leidis Tallinna Ringkonnakohus, et ärinime „Fenix Trade OÜ“ ei saa registrisse kanda, sest varem on registreeritud Euroopa Liidu kaubamärk „FENIX“. Registreeritud kaubamärgi omanik ärinime registreerimiseks luba ei andnud. Kohus kinnitas, et Eestis registreeritud kehtivat kaubamärki ei tohi ärinimes kasutada ilma kaubamärgi omaniku nõusolekuta – seda juhul, kui ärinime ja kaubamärgi tegevusalad kattuvad.
Registreeritud kaubamärki ei tohi ärinimes omaniku loata kasutada.
Sama põhimõtet kinnitas ka Tartu Ringkonnakohus vaidluses nr 2-23-75-70, mis puudutas varasemat Euroopa Liidu kaubamärki „Forus“ ja ärinime „Forus Koda Ehitus OÜ“ muutmise kannet. Kohus ütles, et ärinime muutmise kannet ei saa teha varasema registreeritud kaubamärgi omaniku loata.
Domeeninime õigus kuulub kaubamärgiomanikule
Kohtuvaidluses 2-21-3466 tehtud otsus näitas, et registreeritud kaubamärgi omanikul on õigus mistahes hetkel keelata oma märgiga sarnase domeeninime kasutamist. Vaidluses hages Klindex OÜ Tšehhi ettevõtet Doosan Bobcat EMEA s.r.o, kes on mitme BOBCAT kaubamärgi omanik. Klindex OÜ soovis, et kohus tunnustaks tema ettevõtte õigust domeeninimedele „bobcatirent.ee“ ja „bobcat-rent.ee“. Kohus otsustas, et registreeritud kaubamärgi omanik saab ise otsustada, kas tema kaubamärgiga sarnast tähist võib kasutada teise ettevõtja domeeninimes.
Registreeritud kaubamärgi omanik otsustab, kas teine ettevõtja tohib tema kaubamärki oma domeeninimes kasutada.
Kuna Tšehhi ettevõte seda ei soovinud, leidiski kohus, et domeeninimed tuleb kaubamärgiomanikule üle anda.
Ainuõiguse toodet müüa saab anda vaid registreeritud kaubamärgi omanik
Kohtuasjas 2-21-10648 vaidlesid pooled selle üle, millised õigused omandati toote turustamise kokkuleppega. Arutleti, kas kokku sai lepitud tavalises hulgimüügis või hõlmas kokkulepe ainuõigust toodete turustamiseks. Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium leidis, et ainuõiguse mõne toote kindlas piirkonnas turustamiseks saab omandada vaid registreeritud kaubamärgi omaniku nõusolekul. Kohus nentis seejuures, et poole õigusi registreeritud kaubamärgile saab kontrollida kaubamärgiregistrist ja et õiguste olemasolu kontrollimine on alati lepingupoole kohustus.
Kokkuvõttes rõhutab läinud aasta kohtupraktika, et kaitstud on need ettevõtted, kes oma kaubamärgi registreerivad. Loomevara tohib kasutada üksnes registrisse kantud õiguse omaniku loal.
