Valesid veebikeskkondi kasutades võib pahaaimamatult oma leiutisest ilma jääda
Enne patenditaotluse esitamist peaks iga leiutaja tegema otsingud veendumaks, et tema leiutis on uus. Selleks tuleks kasutada aga vaid spetsiaalseid andmebaase ja vältida otsimist nt Google'ist, Youtube'ist või ChatGPTst. Neid keskkondi kasutades võib leiutaja pahaaimamatult avalikustada oma leiutise üksikasjad.
Et leiutis oleks kaitstav, peab see olema uudne, sel peab olema leiutustase ja see peab olema tööstuslikult kasutatav – kõiki kolme hinnatakse Patendiametis patenditaotluse ekspertiisis. Neist esimese kahe tarbeks tehakse otsing, millega püütakse leida taotluses kirjeldatud leiutisega sarnaseid tehnilisi lahendusi, ning kui midagi leitakse, võrreldakse neid taotletud leiutisega.
Kui tuvastatakse, et võrreldavate leiutiste olulised tunnused langevad kokku, puudub taotletud leiutisel uudsus.
Enne taotluse esitamist peaks iga leiutaja kõigepealt ise püüdma leida sarnaseid lahendusi. Nii saab vältida asjatut vaeva, sest taotluse esitamine on küllalt ajamahukas.
Enne kui hakkad patenditaotlust esitama, uuri ise, kas sinu leiutis on ikka kogu maailmas uudne!
Kuidas sellist uudsuse otsingut aga teha? Sisuliselt peaks tegema otsingu üle maailma, võttes luubi alla võimalikult palju teabeallikaid. Kohe tekib soov kasutada selleks mõnd tuntud otsingumootorit, nagu Google või Bing. Samuti on tavaline, et infot otsitakse Youtube’ist või sotsiaalmeediast. Viimastel aastatel kasutatakse usinalt ka tehisintellektirakendusi nagu ChatGPT, Alexa jt.
Paraku ei tea aga paljud leiutajad, et sellised veebikeskkonnad ei ole turvalised ja on seetõttu patendiotsinguteks sobimatud. Neis kasutatavad otsisõnad või -fraasid on nimelt kergesti kättesaadavad teistele internetikasutajatele.
Google, Youtube, ChatGPT jm taolised keskkonnad ei ole patendiotsinguteks turvalised.
Nii võivad leiutajad ise pahaaimamatult avalikustada oma leiutise üksikasjad, enne kui taotlevad sellele kaitset, jäädes nii oma leiutisest ilma.
Selle vältimiseks kasutavad patendiametid otsinguteks alati spetsiaalseid patendiotsingusüsteeme, millest mitmed on tasuta kättesaadavad ka kõigile huvilistele üle interneti. Soovitame patenditaotlejatel kasutada neid otsikeskkondi:
- Espacenet (ülemaailmne patendiandmebaas),
- Google Patents (Google’i rakendus turvaliseks patendiandmete otsinguks),
- European Patent Register (Euroopa patentide andmebaas),
- PATENTSCOPE (PCT-taotluste otsingubaas),
- Intellectual Property Resources (WIPO andmebaasid),
- Patent Public Search (USA patendiameti andmebaas).
Kui aga siiski kasutad tavaotsingusüsteeme, siis veendu, et sisestatud otsisõnade kombinatsioon ei annaks edasi sinu leiutise mõtet ja olulisi tunnuseid, nagu sõnakombinatsioon „battery, inverter, brushless motor + sinu välja mõeldud uudne tunnus“. Otsi parem tehnikavaldkondade või seadmete nimetusi üldiselt, näiteks otsisõnadega „zero emission vehicle“ või „powertool“.
Hiljem aga sorteeri leitud tulemustest välja sulle huvipakkuv. Tõsi, selline otsing on töömahukam, aga ainult nii saad kaitsta oma innovaatilisi ideid lekkimise eest.
Näide reaalsest AI andmelekkest
2023. aasta märtsis lekitasid Samsungi töötajad kogemata ettevõttele kuuluvat tundlikku infot, kasutades ChatGPTd. Nimelt lubas Samsung oma pooljuhtide osakonna inseneridel kasutada generatiivset AI-d, et lahendada tarkvarakoodi probleeme. Vähemalt kolmel korral sisestasid töötajad rakendusse salajast teavet, sealhulgas tarkvarakoodi, uute programmide lähtekoodi ja ettevõtte sisekoosolekute märkmeid.
Juhtunu tagajärjel kehtestas Samsung oma töötajatele keelu kasutada ChatGPTd ja teisi generatiivse AI tööriistu.
Allikas: Bloomberg
