Janne Andresoo: just kaitstud loomevara annab ideele õiglase turuväärtuse

Patendiameti peadirektor Janne Andresoo teeb kokkuvõtte oma esimesest ametiaastast ja räägib, kuidas loomevara kaitse teekond võiks juba järgmisel aastal ettevõtja jaoks lihtsamaks muutuda.

Tulid Patendiametisse aprillis väljastpoolt, värske pilguga. Milline oli sinu ettekujutus ametist enne siia tööle asumist ja kuidas on see pilt kaheksa kuuga teisenenud?

Ausalt öeldes ei tajunud ma enne siia tulekut täielikult Patendiameti rolli ja tähtsust. Just seda, kui otse on meie töö seotud majanduse ja innovatsiooniga. Eriti selgelt on see kohale jõudnud kohtumistel ettevõtjatega, kes on minu poole pöördunud oma muredega.

Kohtumised ettevõtjatega on väga silmi avavad. Peame olema inimeste poole näoga päriselt, mitte ainult sõnades.

Näiteks oli mul hiljuti kohtumine ettevõtjaga, kes soovis täpsemat infot patentimise kohta. Kuigi kogu info on meie kodulehel olemas ja ta kasutas ka patendivoliniku abi, küsis ta ikkagi, kas saaks protsessi veel lihtsamaks ja kasutajasõbralikumaks muuta. Sellised kokkupuuted on väga silmi avavad. Need näitavad, et peame olema päriselt ettevõtjate poole näoga, mitte ainult sõnades.

Võib-olla kõige suurem avastus on minu jaoks olnud see, kui suurt rolli mängivad meie jaoks Euroopa ja rahvusvahelised intellektuaalomandi organisatsioonid. Ja seda ka meie kasutajate vaates, kes neid teenuseid igapäevaselt vajavad.

Kas oskaksid nüüd Patendiameti olemuse ühe lihtsa lausega kokku võtta?

Jah, ma arvan küll. Loomevarast majandusarengusse – see võib kõlada õõnsa loosungina, aga tegelikult võtab meie rolli üllatavalt hästi kokku.

Oled Patendiametit juhtinud vähem kui aasta, ent mõned muutused juba käima lükanud. Milliseid just eriti esile tõstaksid?

Kui ma kevadel ametisse asusin, oli üsna selge, et meil tuleb kiiremas korras üle vaadata ja läbi rääkida rollijaotus ja koostöö oma partneritega: patendivolinike, ülikoolide, EISiga.

Patendivolinikud on selles protsessis tähtsas rollis, sest tunnetavad kõige vahetumalt ettevõtja muresid-ootusi ja toovad selle sisendi meieni. Oleme loonud volinikega ühised töörühmad, et otsida viise, kuidas muuta protsessid kasutajale arusaadavamaks ja sujuvamaks. Tihe koostöö jätkub ülikoolidega, kes on meie jaoks sama olulised kliendid ja partnerid nagu ettevõtjad. EISi reorganiseerimisega seoses tuleb analüüsida, kas on valdkondi, mis jäävad nüüd katteta.

See kõik võib pealtnäha paista detailitööna, aga ettevõtjale on sel tegelikult märkimisväärne sisuline mõju, sest loomevara kaitsmise teekond muutub nii selgemaks ja lihtsamaks.

Kuidas toetab sinu meelest praegune majanduskeskkond seda teekonda? Majanduslangus on taandumas, kas see peegeldub ka taotluste arvus?

Kaubamärkide ja disainide osas on pilt olnud stabiilne. Taotluste arv püsib sarnasel tasemel eelmiste aastatega, suuri hüppeid siin näha ei ole. Samas on kaubamärgi ja disaini kaitsmine lihtne ja taskukohane, aga selle mõju ja kasu on ettevõtjale suur. Just seetõttu on siin eriti oluline avalikkuse teadlikkust tõsta.

Kaubamärgi ja disaini kaitsmine on lihtne ja taskukohane ning seetõttu võiks taotlusi olla praegusest oluliselt rohkem.

Leiutiste vallas on aktiveerumine aga märgatav ja taotluste arv on kasvanud. Silmatorkav on just tehisintellektiga seotud lahenduste osa.

Ka autoriõiguse poolelt on nõustamise ja päringute maht selgelt kasvav. Uusi küsimusi toob kaasa jällegi tehisintellekt. Hiljutised sadade osalejatega autoriõiguse seminarid näitavad, et huvi nende teemade vastu on suur. See tähendab, et vajadus koolituste ja teavitustöö järele suureneb ka siin.

Sügisel toimunud Patendiameti strateegiapäeval räägiti palju ameti rollist, ökosüsteemist ja võimalikust nimemuutusest. Mis olid sinu jaoks sealt kõige olulisemad kullaterad ja mida need ütlevad selle kohta, kuhu järgmisel aastal liigume?

Strateegiapäeva kõige olulisem sõnum minu jaoks oligi arusaam, et loomevara ökosüsteem vajab Eestis korrastamist, millest eelnevalt rääkisin.

Meie praegune nimi ei peegelda kaugeltki kõiki ülesandeid, millega tegeleme. Seega liigume nimemuutuse plaaniga järgmisel aastal edasi.

Ja tõepoolest, ühisest arutelust kasvas loogiliselt välja ka nimemuutuse teema. Meie praegune nimi lihtsalt ei peegelda kõiki neid ülesandeid, mida täidame. Me ei tegele ju ainult patentide, vaid kõigi muude intellektuaalomandi teemadega! Sama tähelepanek on tulnud ka rahvusvahelistelt partneritelt, sealhulgas Maailma Intellektuaalomandi Organisatsioonilt WIPOlt. Seetõttu tahame nimemuutuse plaaniga järgmisel aastal edasi minna, võimalusel koos Läti ja Leeduga.

Muidugi ei ole nimemuutus eesmärk omaette. See peab käima käsikäes sisulise arenguga. Järgmisel aastal võtamegi fookusesse senisest rohkem oma teenused ja protsessid, aga ka teavitustöö, et ettevõtjal oleks lihtsam meie poole pöörduda ja saada õiget abi õigel ajal.

Uutest teenustest lisandub käsitöönduslike ja tööstustoodete geotähiste kaitse. Geotähised toovad Patendiametile täiesti uue rolli ja sihtrühma.

Strateegiapäeval jäi tugevalt kõlama ka noorte teema. Loomevara kaitse tundub neile sageli kauge ja keeruline. Miks see nii on ja mida Patendiamet siin muuta saab?

Probleem pole selles, et noored ei oleks huvitatud, vaid pigem, kuidas ja millal see teema nendeni jõuab. Kui loomevara temaatika oleks juba varakult õppetöös sees, tekiks ka loomulik huvi.

Noorteni jõuavad loomevara teemad kõige paremini läbi nende enda praktilise kogemuse.

See puudutab noori tegelikult väga otseselt. Uurimis- ja loometööd, õpilasfirmad, õpilasleiutised – see kõik toimub ju juba ammu. Loomevara kaitsmise mõtestamine peab aga olema seotud nende enda kogemusega, mitte esitatud abstraktse õigusteemana.

Meile tähendab see mitut paralleelset sammu. Ühelt poolt koostööd haridusministeeriumiga, et loomevara teema oleks õppekavades, näiteks ühiskonnaõpetuse tunnis, esindatud. Teisalt koostööd otse õpetajate ja juhendajatega, et pakkuda noortele lihtsaid ja atraktiivseid õppematerjale. Siin oleme juba alustanud koostööd rahvusraamatukoguga, et luua ühiseid koolituspakette noortele ja juhendajatele.

Mitu korda on sinu jutust käinud läbi mõte teadlikkuse tõstmisest. Mis ikkagi on sinu meelest see võluvits, mis paneb ettevõtja oma loomevara kaitsma?

Ma arvan, et võluvits on väga lihtne arusaam väärtusest. Ettevõtja peab mõistma, et intellektuaalomand on vara, mida saab kasutada, kasvatada ja ka rahaks teha. Kaitsmine on esimene ja peamine samm, et see väärtus lukku panna.

Ettevõtja peab mõistma, et intellektuaalomand on vara, mida saab kasutada, kasvatada ja rahaks teha.

Oluline on ka see, et loomevara kaitse on kättesaadav kõigile. Mõistliku investeeringuga on võimalik saada kindlus, et see, mida loon, on päriselt minu oma. Ja just see kindlustunne annab julguse edasi kasvada, investeerida ja oma äri järgmisele tasemele viia.

Mida sooviksid uueks aastaks kõigile Eesti ettevõtlikele inimestele?

Lennukaid ideid! Ja natuke julgust ja pealehakkamist peab olema, et neid ellu viia. Häid ja uudseid ideid sünnib meil palju, aga tõeliseks väärtuseks saavad need alles siis, kui neile julgetakse anda sisu ja kuju. Ja muidugi kaitse – siin tulemegi appi juba meie.