Lõppev aasta tõi Eesti kaubamärgisüsteemi kasutajatele kaasa uuendusi

Nimelt tehti üle hulga aja kaubamärgiseaduses märkimisväärseid muudatusi. Seadusemuudatused, mille töötas välja Justiitsministeerium koostöös patendivolinike, patendiameti ja teiste seadust kasutavate sihtrühmadega, jõustusid kevadel kahes osas, märtsi lõpus ja aprilli alguses.

Seadust on muidugi uuendatud ka varem ja viimane ulatuslik kaubamärgiseaduse reform kajastas Eesti liitumist Euroopa Liiduga. Seekordne reform oli ajendatud peamiselt digitaliseerimisega kaasnevatest muudatustest ja sellest tulenevalt on uuenduse läbinud või lausa kaotatud paljud kaubamärgile ja menetlusele esitatavad nõuded, mis olid kehtinud enam kui 25 aastat, esimesest kaubamärgiseadusest alates.

Seaduseuuenduste otseseks aluseks oli ühelt poolt kaubamärgidirektiiv, mis kaasajastas menetlust, vaidluste lahendamist ja  kaubamärgile esitatavaid nõudeid, teisalt ametis endas juba aastaid toimunud järkjärguline asjaajamise digitaliseerimine.

Kuigi kõik muudatused seaduses on ühtviisi vajalikud, on oluline esile tõsta need, mis on kas muutnud pikalt kehtinud nõudeid või mille jõustumine on tekitanud enam diskussioone. Neli muudatust, millega on soovitatav kursis olla, on järgmised.

Uut liiki kaubamärgid

Lisaks pildile ja sõnale saab nüüd kaubamärgina registreerida näiteks ka videofaili, mida ettevõte kasutab enda reklaamimiseks, sellise võimaluse annab kaubamärgi kujutamisele seni kehtinud nõuete kaasajastamine. Millised uut tüüpi märgid välja näevad, saab vaadata siit.

Tegemist on Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ameti (EUIPO) registreeritud tähistega, meil Eestis ei ole veel ühtegi märki artikli kirjutamise seisuga esitatud, aga loodame, et uuel aastal saame juba oma näiteid tutvustada.

Oluline on märkida ka seda, et seaduse jõustumise hetkeks kaasajastasime koostöös EUIPO-ga oma taotluste vastuvõtmise portaali nii, et olime ja oleme valmis vastu võtma kõiki seaduses loetletud uut tüüpi märke.

Uut tüüpi kaubamärkidest ja nendele esitatavatest nõuetest on kirjutatud üksikasjalikumalt meie kodulehel ja täpsemat teavet saab ka meie seminaridel.

Ameti kontrollifunktsiooni vähendamine

Seadusemuudatusega seoses pole Patendiametil võimalik ise otsustada, kas registreerimiseks esitatud kaubamärk võib olla vastuolus mõne varasemalt registreeritud kaubamärgi, ärinime või muu õigusega.

Selline muudatus on märkimisväärne, sest esimesest kaubamärgiseadusest alates on Patendiametil olnud kohustus kindlaks määrata, millised kaubamärgid on sarnased ja võivad tekitada ettevõtjate vahel konflikte. Kui amet pidas kahte kaubamärki sarnaseks, siis hilisemat tähist ilma varasema loata ei registreeritud.

EUIPO sellist kontrolli aga läbi viinud ei ole. Nii oli Eestis pikalt olukord, kus Eesti kaubamärgi taotleja pidi luba küsima EL-i kaubamärgi omanikult, samal ajal võis aga EL-i märgi taotleja märgi registreerida Eesti omanikult luba küsimata.

Varsema õiguse kontrollimise korra  kehtestamise ajal praktiliselt puudus kohtupraktika sarnase märgi vaidlustamise ja õiguste kuritarvitamise osas. Praegu on olukord teine, sarnaste kaubamärkide vaidlustes on välja kujunenud selged printsiibid ja õiguskindlus on 25 aasta taguse olukorraga võrreldes suurem.

See kõik lubab eeldada, et riigi sekkumist ettevõtjate omavahelistesse vaidlustesse senisel kujul ei ole enam vaja.

Seda, kas sarnane märk on registreerimiseks esitatud, saab vaadata kas Patendiameti igakuisest kaubamärgilehest või andmebaasidest, mis on kättesaadavad ameti kodulehel. Vajadusel saab Patendiametist andmebaaside kasutamise kohta nõu küsida nii konsultatsioonitelefoni kui ka e- posti teel, samuti jagame infot oma seminaridel. Õiguste rikkumise korral aitab asja lahendada patendivolinik.

Kohtu asemel saab vaidluse lahendada Patendiametis

Seadusemuudatuste kohaselt pole ettevõtjal edaspidi vaja registreeritud kaubamärgi tühistamiseks või kehtetuks tunnistamiseks kohtusse pöörduda, vaid kaubamärgiomanik saab varasema registreeritud märgi kehtetuks tunnistada ja tühistada Patendiameti juurde moodustatud tööstusomandi apellatsioonikomisjonis, mille muutunud menetluskord võimaldab lahendada vaidlusi senisest kiiremini ja tõhusamalt.

Väiksem lõiv

Uuendati ka seni kehtinud lõivusüsteemi. Kui varem tuli kaubamärgi  eest tasuda lõiv kahes osas – esmalt taotluse esitamise lõiv ja hiljem registrisse kandmise lõiv –, siis uuenduste kohaselt ei pea taotleja tasuma registreerimise otsuse saanud ja vaidlustusperioodi läbinud kaubamärgi registrisse kandmise lõivu. Kaubamärgi saab nüüd registreerida väiksemate kuludega.

Muudatustest on olnud üksikasjalikumalt juttu Patendiameti kodulehel. Muudatuste põhjenduste ja huvigruppide seisukohtadega saab iga huviline tutvuda justiitsministeeriumi koostatud seaduse seletuskirjas, mis on kättesaadav riigikogu kodulehel.