Kuidas end kaubamärgivaidluse puhuks paremini kindlustada
Konsultatsioonides ettevõtjaid kuulates võib vahel jääda mulje, et maailm on täis pahalasi, kes ainult ootavad, et sa oma kaubamärgiga turule tuleksid, napsavad selle siis ära ja hakkavad selle pealt suurt tulu teenima. Uurime patendivolinike abiga, kas ettevõtjate hirm on õigustatud ja jagame üht olulist näpunäidet, kuidas end võimalikuks kaubamärgivaidluseks tõhusamalt kindlustada.
Kui vaadata otsa numbritele, siis möödunud aastal esitati Tööstusomandi apellatsioonikomisjonile 84 vaidlustusavaldust Patendiameti 3278 registreerimisotsuse peale – just nii palju ettevõtteid tundis, et ühe või teise kaubamärgi registreerimine riivaks kuidagi nende õigusi. Pole pealtnäha palju. Samas ei anna see number aga olukorrast täit pilti, sest suur osa vaidlustest ei jõua kohtuni, vaid lahendatakse ettevõtjate enda vahel kas iseseisvalt või juristide/patendivolinike vahendusel. Patendibüroo AAA volinik Ingrid Matsina ütleb, et kaubamärgiõiguste väidetava rikkumise teemal pöördutakse nende poole paraku üsna sageli.
Suurem osa kaubamärkidega seotud vaidlustest kohtuni ei jõua.
Seega nali naljaks – ettevõtjate murel on ka tegelikult alust, sest kaubamärgivaidlusi turul kahtlemata ette tuleb. Ja kuigi vastasseisu sattumist ei saa sada protsenti ennetada, on võimalik end sellisteks puhkudeks paremini kindlustada. Järgnevalt üks oluline nipp, mille järgimine aitab maandada ressursimahukatesse vaidlustesse sattumise riski.
Enamik ettevõtjaid mõistagi teab, et enda õiguste kaitsel esimene samm on ettevõtte või toote nime kaubamärgina registreerimine. Kui asi jõuab aga taotluse täitmiseni, võidakse teha saatuslik viga, mis ettevõtte edaspidi sisuliselt kaitseta jätab. Probleemi selgitab patendivolinik Ingrid Matsina: „Kui meie poole pöördub klient, kelle mureks on, et keegi kasutab sarnast tähist, vaatame muuhulgas, kas see on registreeritud õigete kaupade või teenuste suhtes. Kaubamärki registreerides on kaupade ja teenuste valikul kogemuste puudumisel kerge eksida, kuid sellised eksimused võivad jätta kaubamärgi kaitseta just selles osas, mida tegelikult vaja oleks. Üheks levinud veaks on näiteks kaubamärgi registreerimine kaupadele, kui tegelikult on äriks teiste toodetud kaupade müük (kingad vs kingapood) või vastupidi.“
Niisiis – veendu kaubamärgitaotlust täites, et valid taotlusele just need tooted või teenused, mida tegelikult pakud või plaanid pakkuma hakata. Kui keegi su kaubamärgi tõesti „kaaperdama“ peaks, pole sul vastasel juhul palju, millele vaidluses toetuda. Siiski võib öelda, et järjest rohkem ettevõtjaid tuleb Patendiametist enne taotluse esitamist nõu küsima ja väga sageli on teemaks just kaubad ja teenused. Seega, kui kõhkled, mida taotluse täitmisel kaupade ja teenuste lahtrisse märkida, võta ühendust Patendiametiga või küsi nõu patendivolinikelt.
⇒ PANE TÄHELE: alati ei ole vaja reageerida
Raivo Koitel patendibüroost Koitel tõdeb, et uutele klientidele tuleb tihti selgitada, milleks kaupade-teenuste loetelu on vajalik, milliseid õigusi see neile annab ja mis piiranguid seab. Tasub meeles pidada, et enne, kui asuda kedagi rikkumises süüdistama, tuleks kaaluda, kui reaalne on tegelikult oht, et tarbija sattub eksitusse ja ajab kaks kaubamärki n-ö omavahel sassi. Ingrid Matsina osutab, et lisaks märkidele on vaja võrrelda ka nendega tähistatavate kaupade või teenuste sarnasust. Kui sarnast nime kasutav ettevõtja tegutseb hoopis teises valdkonnas, ei pruugi tarbija kaubamärke ära vahetada ega isegi seostada ja konflikti tegelikult ei olegi.
