Tarbija soovib selgust piima- ja vegantoodete märgistamisel
Eelmisel nädalal ilmus meedias mitmel pool uudis, mis puudutas europarlamendi 2013. aasta otsust keelata piimaga seotud mõistete kasutamine taimsete toodete nimetustes. Selliste toodete osa turul kasvab ja on igati ootuspärane, et sellega seoses tekivad üha uued küsimused, mida lahendada. Patendiameti töö on tihedalt seotud turul toimuvaga, seetõttu ei ole ka meie praktika sellest mõjutamata jäänud.
Nagu meediast lugeda võis, keelas europarlament 2013. aastal ära piimaga seotud mõistete kasutamise taimsete toodete reklaamis – mõisteid nagu piim, juust, koor jm taimsete toodete kirjeldamisel kasutada ei tohi. 2017. aastal kinnitas Euroopa Kohus seda ühemõtteliselt ka oma lahendis C-422/16, kus vaieldi ettevõtte TofuTown õiguse üle turustada taimseid tooteid nimede „tofuvõi“, „taimne juust“ jms alt. Seal otsustas kohus, et piim on ainult „ühe või mitme lüpsmise tulemusena udarast eritunud sekreet“ ja taimsete toodete peal seda sõna kasutada pole tarbijate huvides. Et tarbijal oleks täpselt selge, millise kauba ta letilt kaasa haarab, tuleb taimsed ja loomsed tooted selgelt erinevalt märgistada.
Patendiameti ülesanne on mh tootenimede registreerimine, mistap oleme toimuvast mõjutatud ka meie. Et oleks kohe selge – Patendiamet ei dikteeri siin, milliseid sõnu kaubamärgitaotleja oma kaubamärgina registreeritavas tähises kasutada tohib või milliseid mitte. Kui taotleja esitab registreerimiseks tähise, milles sisaldub mõiste „kaerapiim“ või „sojajogurt“, ei lükka amet taotlust tagasi põhjusel, et nende sõnade kasutamine on europarlamendi määrusega keelatud. See, kas või kuidas taotleja selliselt märgistatud tooteid hiljem äritegevuses tohib kasutada, reguleerivad juba teised institutsioonid.
Patendiamet ei dikteeri, milliseid loomsete või taimsete toodetega seotud sõnu taotleja oma kaubamärgis tohib kasutada.
Küll aga võivad ekspertiisil probleemseks osutuda tähised, milles sisaldub taimsele tootele viitav nimetus, ent tähisega kaitstavate kaupade loetelus on erinevad loomsed saadused, nt piim, jogurt, või ka vastupidi. Näiteks võib tuua olukorra, kus kaubamärgina kaitstavas tähises sisaldub sõna „piim“, aga taotluse loetelus on kaubana märgitud sojapiim. Sellistel juhtudel võime rääkida tarbija eksitamisest, mis on seadusepügalana kaubamärgiseaduses eraldi välja toodud (KaMS § 9 lg 1 p 6) ning just selle sätte alusel Patendiamet neist tähistest keelduda võib. Tõepoolest, sojapiim võib küll meenutada päris piima ja ongi mõeldud seda asendama – nagu aga öeldud, peab tarbija jaoks olema tagatud, et tootel kauba olemus selgelt edasi oleks antud. Nii aitab oma panuse sellesse anda ka Patendiamet.
Kui aga kaubamärgis sisaldub näiteks sõna "piim" ja loetelus on kaubana sojapiim, võib amet kaubamärgi registreerimisest selle eksitavuse tõttu keelduda.
Lõpetuseks veel üks näide, mida toidutootjatest kaubamärgitaotlejatel tasub tähele panna. Viimastel aastatel on ootuspäraselt kasvanud ka nende taotluste hulk, kus kaubamärgina kaitstavas tähises sisaldub sõna "vegan": kokku kolmeteistkümnest sellisest Patendiametile esitatud taotlusest ainuüksi kümme on esitatud pärast 2016. aastat. Ka selliste taotluste puhul on Patendiamet analoogselt rakendanud tarbija eksitamise punkti, kui taotluse kaupade loetelus on olnud loomsed tooted nagu piim, vahukoor, või, jogurt vms.
Seega, kui toodad taimseid tooteid ja kasutad pakendil nende märgistamiseks sellesisulisi väljendeid, siis jälgi kaubamärgitaotluse esitamisel, et taotlusel olevasse kaupade loetellu ei satuks ainuüksi loomseid saadusi tähistada võivaid mõisteid nagu piim, juust, või jms. Ja mõistagi vastupidi ka.
