Roppusi ja vaenu õhutavaid tähiseid pole mõtet püüda kaubamärgina kaitsta

Euroopa Liidu loomevaraametid on kokku leppinud põhimõtetes, kuidas käsitleda moraalitunnet riivavaid kaubamärke. Ühtsete põhimõtete järgimine muudab ka Patendiameti praktika ettevõtjate jaoks ennustatavamaks.

Koroonapandeemia kõrghetkel tabas Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ametit (EUIPO) ja liikmesriikide ameteid koroonaga seotud kaubamärkide laine. Näiteks sooviti kaitset pidudele kaubamärgiga Corona Party ja alkohoolsetele jookidele tähisega CORONAVIRUS. Kuigi seadus keelab avaliku korra ja heade kommetega vastuolus olevate kaubamärkide registreerimise ning kohtupraktikast leiab suuniseid, valitses ELi loomevaraametites suur ebakindlus, kuidas sääraste märkidega talitada.

Ühised põhimõtted suurendavad Patendiameti praktika ennustatavust.

2021. aastal asusidki ELi liikmesriikide ametid koostöös EUIPO ja kasutajaühendustega sõnastama ühtseid põhimõtteid moraalitunnet riivavate kaubamärkide hindamiseks. Aprilli lõpus jõustusid need ühisteatises CP14 „Avaliku korra või heade tavadega vastuolus olevad kaubamärgid“. Ühiste põhimõtete järgimine aitab suurendada ka Patendiameti praktika ennustatavust ettevõtjate jaoks.

Kaitstav kaubamärk ei tohi haavata tavalist inimest

Lepiti kokku, et avaliku korra ja heade tavadega on vastuolus väljendid ja kujutised, mis riivavad alusväärtusi – inimväärikust, vabadust, võrdsust, demokraatia ja õigusriigi põhimõtteid –, samuti ühiskonnas valitsevaid usulisi, kultuurilisi või sotsiaalseid moraalinorme. Sellised tähised puudutavad mõnd inimrühma alavääristavaid väljendeid ja kujutisi, rõvedusi ja muid solvanguid, kuritegevuse ja keelatud ainete heakskiitmist, tuntud isikute, traagiliste sündmuste või religioosse ja riigisümboolika labastamist jms.

Ühtne praktika näeb ette, et kaubamärgile ainuõiguse andmisest keeldutakse vaid juhul, kui see on selgelt solvav tavapärase tundlikkusega inimeste jaoks. Mõned inimesed solvuvad kergesti, teisi aga ei ole üldse võimalik šokeerida. Seetõttu hinnatakse tähist lähtudes nende kahe äärmuse vahele jäävate tavakodanike standarditest ja väärtustest.

Kui kaubamärk on pelgalt labane või maitsetu, ei ole see keeldumiseks piisav.

Otsustati ka, et kui kaubamärk on pelgalt labane või maitsetu, ei ole see piisav väitmaks, et tähis on vastuolus avaliku korra või heade tavadega.

Kriminaalsed, rassistlikud ja ründavad tähised on alati solvavad

Reeglina keeldutakse registreerimast tähiseid, mille sõnum on nii räige ja šokeeriv, et seda ei leevenda ükski täiendav tegur. Näiteks tähis, millel on kujutatud vaenu õhutava paremäärmusliku rühmituse Ku Klux Klani liiget, kelle tõstetud parem käsi meenutab natsitervitust, edastab sõnumit, mis on jõuliselt seotud rassistliku ja kriminaalse tegevusega, ning on vastuolus mitme ELi põhiõiguste hartas toodud põhiväärtusega.

Samuti pole registreeritav tähis FUCKING ASSHOLE koos pildiga, millel on kujutatud üles tõstetud keskmise sõrmega kätt. Asjaomane üldsus tajub tähist nii šokeeriva, solvava ja ründavana, et see on igal juhul ja igas kontekstis vastuolus heade tavadega.

Vastuolu on mõnikord võimalik neutraliseerida

Mõnel juhul võivad aga taotletavad kaubad ja teenused neutraliseerida sõnumi taunitavuse. Näiteks tähist AUSCHWITZ MEMORIES võidakse meelelahutuse puhul tajuda kui tragöödiat ja selle ohvrite labastamist, muuseumiteenuste puhul see aga solvavalt ei mõju.

Tähis HEROIN KILLS – KILL HEROIN on sõltuvusravi teenuste tähistamisel asjaomase üldsuse jaoks selgelt tajutav kui positiivne, uimastivastase võitluse sõnumit kandev märk, kuigi heroiini näol on tegu keelatud ainega.

Teooriast praktikasse: COVIDIOTi juhtum

EUIPO on nüüdseks osa pandeemiamärkidest registreerinud, osast aga keeldunud, sh eespool nimetatud märkidest Corona Party ja CORONAVIRUS. Üheks huvitavamaks kujunes lugu märgiga COVIDIOT, mida taotles eraisik, sakslane Matthias Zirnsack. Märgiga taotles Zirnsack kaitset metallklambritele, laua- ja arvutimängudele.

EUIPO ekspert leidis, et COVIDIOT on solvav väljend, mis diskrediteerib inimesi, kes usuvad pandeemiameetmetesse, nagu kodus püsimine ja maski kandmine. Kuna märki taotleti muu hulgas metallklambritele, arvas ekspert, et taotleja võib valmistada inimesi halvustavaid rinnamärke. Ekspert leidis ka, et sellise nimega mäng võib panna lapsi teistsuguse mõttelaadiga kaaslastesse negatiivselt suhtuma.

Taotleja ametiga ei nõustunud ning leidis, et sõna IDIOT võib küll tunduda solvav, kuid koos sõnaga COVID ja märgil oleva klounimütsiga pole sel negatiivset tähendusvarjundit ning see mõjub pigem irooniliselt. Kaubamärgile kaitse saamine oli taotleja hinnangul sõnavabaduse ja vaba kunstilise eneseväljenduse küsimus. 

EUIPO pidas teemat nii oluliseks, et vaidlustuse lahendamiseks tuli kokku apellatsioonikomisjoni suurkoda, mis kuigi tihti selliseid vaidlusi ei aruta. Kaua oodatud ja väga põhjalik apellatsiooniotsus on nüüd ilmunud.

Tähise COVIDIOT kasutamine labastaks üht aegade surmavamat pandeemiat.

Otsuses märgiti, et terminit COVIDIOT käsitleti ajakirjanduses juba enne taotluse esitamist tähenduses „isik, kes soovib ise nakatuda koroonasse või seda levitada“. Suurkoda nõustus ameti eksperdiga, et tähise COVIDIOT kasutamine labastaks üht aegade surmavamat pandeemiat viisil, mis on vastuolus inimväärikuse ja kehtivate moraalinõuetega.

Vastuseks taotleja väidetele rõhutas komisjon, et moraaliriive kaalub antud juhul üles kaubandusliku sõnavabaduse. Tarbija tajub väljendit üksnes konkreetse ajaloolise, sotsiaalse ja poliitilise sündmusega seoses ning see ei näita kaupade tööstuslikku või kaubanduslikku päritolu.

Veel pole teada, kas taotleja kaebab apellatsiooniotsuse Euroopa kohtusse edasi.