Tuhat aastat piparkooke: maitsed, lugu ja loomevara
Piparkook ei ole ainult jõulumaius, vaid põnev rännak läbi maade ja tavade. Üllataval kombel peidab see väike küpsis endas ka väärtuslikku loomevara.
Väidetavalt tõi piparkoogid 992. aastal Euroopasse Armeenia munk Gregorius Nikopolisest, kes õpetas prantsuse kristlastele nende küpsetamist.
Varasem piparkook erines tänapäevasest. Tainas tehti mandlitest, kuivanud saiast, roosiõitest, suhkrust ja ingverist ning suruti nikerdatud puuvormidesse, mille kujutised jutustasid päevakajalisi lugusid uutest valitsejatest või pühadest. Jõukamad kaunistasid küpsiseid söödava kullavärviga või valge glasuuriga.
Jahuga asendus sai piparkoogiretseptides alles 16. sajandi Inglismaal.
Tänapäeva piparkoogid
Skandinaavias ja Baltikumis on traditsioonilised piparkoogid õhukesed ja krõbedad: pepperkaker Norras, pepparkakor Rootsis, piparkökur Islandil, piparkakut Soomes ja piparkūkas Lätis.
Šveitsi Biber seevastu on paks, umbes kahe sentimeetri kõrgune ristkülikukujuline martsipanisisuga küpsis.
Poolas kannab piparkook nime piernik. Toruńi piparkook on kuulus juba keskajast. Selle linna piparkookidel on samasugune maine kui mõne paiga šokolaadil. Isegi Chopin olevat neid nautinud, kui käis nooruses Toruńis oma ristiisal külas.
Saksamaal valmistatakse nii pehmet (Lebkuchen) kui kõvemat piparkooki. Ka piparkoogimajad sündisid 16. sajandil just Saksamaal. Vendade Grimmide muinasjutt „Hans ja Grete“ kasvatas piparkookide tuntust kogu Euroopas. Polegi selge, kas muinasjutt sündis majadest või majad muinasjutust.
Inglismaa gingerbread võib viidata nii ingverikoogile kui piparkoogile. Piparkoogina on see tavaliselt mehikesekujuline. Piparkoogimehikesed said tuntuks tänu kuninganna Elizabeth I-le, kes pakkus neid kõrgetele välismaa ametnikele.
Põhja-Ameerikas on piparkooke küpsetatud juba üle kahesaja aasta. Ajalukku on läinud näiteks George Washingtoni ema eriline piparkoogiretsept. Ka maailma suurim piparkoogimaja ehitati 2013. aastal Texases. Magus maja oli 20 meetrit pikk, 14 meetrit lai ja üle kuue meetri kõrge.
Piparkook kui leiutis
Piparkoogid on kindlasti kõigile tuttavad maiused, aga kas teadsid, et neis võib olla peidus ka loomevara? Vaatame mõnda põnevamat piparkoogiteemalist patenti läbi ajaloo.
Juba 1895. aastal kaitsti Suurbritannias patent „Piparkookide, ingveriküpsiste ja muu sarnase täiustamine“. Algsete retseptidega võrreldes on see retsept täiustatud, kuna tainale lisatakse hiniini ja mett ning tulemuseks on seedimist soodustav toode.
Suurbritanniast on pärit ka 1907. aastal registreeritud patent „Uus või täiustatud koostis kookide, kuklite, skoonide ja muu sarnase valmistamiseks“. Kookide, saiakeste, skoonide, piparkookide jms valmistamiseks kasutatav rasvasegu, mis säilitab nende niiskuse pikka aega, koosneb seapekist, vasikarasvast, oliiviõlist ja suhkrust.
1976. aastast pärineb Rootsi patent taina rullimise masinale. Seade on mõeldud esmajoones kodus kasutamiseks, kui on soov valmistada väga õhukesi piparkooke.
Saksa patendiametis on 1985. aastal registreeritud aga selline praktiline leiutis nagu piparkoogimaja ehitamise komplekt.
Leiutisena saab kaitsta ka uudset meetodit ning 2023. aastal ongi Poola patendiametis registreeritud piparkookide valmistamise meetod. Patendi kirjelduses selgitatakse, et piparkoogitainas valmistatakse piparkoogisiirupist, jahust ja vürtsidest ning sellel lastakse seejärel seista. Pärast seismist lisatakse tainale etüülalkohol, misjärel piparkoogid vormitakse ja küpsetatakse.
Euroopa patendiga on möödunud aastal võetud kaitse aga toiteväärtuselt rikastatud piparkoogile ja selle valmistamisele. Piparkookidel on täiustatud toiteväärtus, kõrge valgu- ja kiudainesisaldus ning need on suunatud kõikidele tarbijarühmadele. Toitainerikkad piparkoogid saadakse nisu-, hirsi- ja teraviljajahust, võilillesiirupist, kanepiõlist, pärmihelvestest, ingverist, lambaläätsest, kurkumist, naatriumvesinikkarbonaadist ja ammooniumkarbonaadist.
Oma leiutist – kasulikku mudelit või patenti – saad asuda registreerima Patendiameti e‑teenuste portaalis. Kui sul on küsimusi ja vajad nõu, helista numbrile 627 7910 või kirjuta aadressile leiutis@epa.ee!
