Huvi isikunimede kaubamärgistamise vastu võiks Eestis olla oluliselt suurem

Mõeldes nimele kui brändile meenuvad esmalt erinevad artistid. Tegelikult kasutab oma nime kaubamärgina igaüks, kes enda nime alt tooteid-teenuseid pakub ja ihkab olla tuntud just oma nime vahendusel. Paraku ei kiputa Eestis sellistele tähistele kaubamärgikaitset taotlema.

Nimede kaubamärgina registreerimise teema tõuseb sageli päevakorda siis, kui lahvatab järjekordne skandaal mõne tuntud isiku nime kasutusõiguse ümber – nagu mõni aeg tagasi Jaak Joala monumendiga seoses. Konflikt võib olla kahetsusväärne, kuid juhib samal ajal avalikkuse tähelepanu vajadusele oma intellektuaalomandit õigel ajal kaitsta. Ei saa siiski öelda, et selliste kaubamärgitaotluste hulk Eestis märkimisväärselt kasvaks.                  

Kui otsida Patendiameti andmebaasist näiteks tuntud Eesti muusikute nimesid, jääb selliseid registreeringuid silma üllatavalt vähe, need võib üles lugeda pigem kahe käe sõrmedel. Mõned värskemad näited – pärast nimetatud monumendilugu lisandusid andmebaasi kaubamärgid JAAK JOALA (registreerija Joala lesk) ja ANNE VESKI. 2022. aasta oktoobris on registrisse kantud kaubamärk STEFAN ja selle aasta veebruaris on omanimelisele kaubamärgile kaitse saanud Tommy Cash.  

Kui otsida kaubamärkide andmebaasist tuntud Eesti muusikute nimesid, leiab neid üllatavalt vähe.

Kaubamärgiõigus pakub vaidlustes kindlamat tuge

Miks ei kipu Eesti artistid oma nimesid kaubamärgina kaitsma? Võib-olla jäädakse lootma autoriõigusele, mille järgi kuuluvad õigused autori- või esinejanimele vaikimisi autorile või esinejale. Tänapäeva globaalsel konkurentsitihedal turul ei tasuks siiski kõiki mune ühes korvis hoida.

Tänapäeva globaalsel turul ei tasu üksnes autoriõigusele lootma jääda.

Oma seljatagust võiks kindlustada registreerides kaubamärgi kui intellektuaalomandiõiguse, mis vaidluste korral pakub oma õiguste tõendamisel kindlamat tuge. Ilmekas näide on 2018. aasta vaidlus, kus Getteri-nimelise USA kaubamärgi omanik nõudis Getter Jaanilt artistinime Getter kasutamise lõpetamist, mida lauljatar ka tegi. Ehk oleks olukorral olnud teistsugune lahendus, kui ka Eesti muusik oleks oma nime kaubamärgina kaitsnud. Oma kaubamärgiõiguste kaitsmine võiks olla iga artisti intellektuaalomandi hügieeni osa – eeskuju võib siin võtta rahvusvahelistelt poppstaaridelt, kes enda nimesid agaralt üle maailma kaubamärgina kaitsevad.

Kui sinu nimi on su bränd, siis registreeri see kaubamärgina

Enda nime kaubamärgina ei pruugi aga registreerida ainult muusikud-artistid, vaid tegelikult igaüks, kes oma nime alt tooteid-teenuseid pakub, olgu selleks siis blogijad, meelelahutajad, moedisainerid või kestahes muud ettevõtjad. Kui sinu nimi on su bränd ja see on edukas, on ka oht selle kuritarvitamiseks. Oma nime möödunud aastal kaubamärgina kaitsnud Kirsti Timmer selgitab, et teda motiveeris selleks just soov kaitsta end pahatahtliku suhtumise ja vaidluste eest: „Registreerisin oma nime kaubamärgina, sest minu nimi ongi minu kaubamärk ja seega mu tulu allikas. Mul on oma kodulehekülg, e-pood, enda loodud tooted, kirjutatud raamatud, mida turustan enda nime alt. Et seda kõike seaduslikult kaitsta, otsustasingi oma nime kaubamärgina registreerida.“