Internet pole sinu isiklik fotoalbum
Veebist leitud fotode kasutamine on pealtnäha lihtne ja süütu tegevus, kuid tegelikult tuleb alati eeldada, et pilt on autoriõigusega kaitstud. Ei tasu jääda lootma, et keegi selle väärkasutust ei märka – ka Eestis on ettevõtteid, kes seiravad fotode kasutamist ja kellele fotograafid on andnud volituse nõuda autoriõiguse rikkumise eest hüvitist.
Autoriõiguse seadus ütleb, et autoriõigusega kaitstakse originaalset teost. Mõnikord tundub, et internetist leitud foto pole originaalne ja seetõttu arvatakse ekslikult, et autoriõigus sellele ei kehti. Originaalsus ei tähenda aga, et foto peab olema kõrge kunstilise tasemega või uudne. Selle muudavad originaalseks autori isikupärased valikud. Ka esmapilgul tavalisena näiv ülesvõte mõnest tuntud hoonest võib olla originaalne ja autoriõigusega kaitstud, sest fotograaf on valinud ainuomase rakursi, fookuse, valguse ja kaamera seadistuse. Kaitset ei välista ka see, kui pildil puudub autorile viitav vesimärk või ©-kujutis. Vaikimisi tuleb alati eeldada, et foto on autoriõigusega kaitstud.
Vaikimisi tuleb alati eeldada, et foto on autoriõigusega kaitstud.
Reeglina nõuab foto kasutamine autoriõiguse omaja litsentsi ehk luba. Kui soovid mõnda internetist leitud ülesvõtet kasutada, kontrolli alati, kes on selle autor, kas veebisaidil on olemas fotode kasutamise reeglid ja kas foto kasutamine võib kuuluda vaba kasutamise erandi alla (nt õppe-eesmärk).
Kuidas autorit leida?
Google’i otsinguga leitud foto puhul on võimalik, et leiad viite autorile veebisaidilt, kust see pärineb. Autorit aitab leida ka Google’is tagurpidi pildiotsingu tegemine.
Osa veebisaite annab sisu kasutamiseks litsentsi. Tuntuim neist on Creative Commons. Creative Commonsi litsentsi tingmärke uurides saad teada, kuidas fotot kasutada: kas lubatud on selle kasutamine äriotstarbel, kas seda tohib muuta (nt foto lõikamine ja filtri lisamine) ja jagada. Litsentside läbiv nõue on viidata teose autorile.
Võimalik on kasutada fotosid, mis on pärit tasuta või tasulistest pildipankadest (nt shutterstock.com, gettyimages.com, pixabay.com, unsplash.com jm). Siiski tuleb ka pildipangast fotot ostes selgitada välja selle kasutamise täpsed tingimused. Need leiab lühemal kujul pildi juurest ja täismahus veebisaidi üldosast.
Vaba kasutamise erandid
Autoriõiguse seadus sätestab erandid autoriõigusega kaitstud ja õiguspäraselt avaldatud teose vabaks kasutamiseks. Näiteks tohib seda kasutada illustreeriva materjalina õppe- ja teaduseesmärgil, päevasündmuste kajastamisel, paroodias ja tsiteerimisel. Ka on lubatud pilt salvestada isiklikuks otstarbeks arvutisse. Kui kahtled, kas kasutamine kuulub erandi alla, tasub uurida foto kasutamise tingimusi ja vajadusel küsida kinnitust autorilt.
Oluline on meeles pidada, et ka teose vaba kasutamise korral tuleb lisada foto juurde viide selle autorile ja allikale.
Foto väärkasutamisel riskid rahalise nõudega
Mis saab juhul, kui kasutad näiteks oma avalikus blogis internetist leitud fotot, kontrollimata selle kasutamise tingimusi? Riskid sellega, et autoriõiguse omanik esitab sinu vastu rahalise nõude. Ei tasu loota sellele, et keegi pildi kasutamist ei märka – ka Eestis tegutsevad ettevõtted, kes seiravad fotode kasutamist ja kellele fotograafid on andnud volituse nõuda autoriõiguse rikkumise eest hüvitist. Nii näiteks on Patendiameti poole pöördunud kohaliku omavalitsuse esindaja, küsides nõu olukorras, kus omavalitsuse kodulehel kuvatava pildi eest esitas nõude fotograafi esindaja.
Laiemat kõlapinda on saanud kohtuvaidlus, kus USA fotograaf Jill Greenberg nõudis varalise ja mittevaralise kahju hüvitamist tema foto kasutamise eest poliitilises kampaanias erakonna ajalehe veebiversioonis. Fotograaf heitis vastaspoolele ette, et internetist leitud pildi kasutamiseks ei küsitud luba, lisaks kasutati seda muudetud kujul ja autorile viitamata.
Päisefoto: canva.com
