Kas joogat saab patenteerida?

Iga aasta 21. juunil tähistatakse ülemaailmset joogapäeva. Seetõttu on just nüüd paslik uurida, millist loomevara see iidne traditsioon sisaldab ja mida sellest on võimalik ka kaitsta.

Jooga on rohkem kui kuus tuhat aastat vana traditsioon, ometi kasvab selle populaarsus kõikjal maailmas kiiresti. Miks? Sest jooga on universaalne. Vaatamata sajandite jooksul toimunud muutustele on inimolemus jäänud samaks: vajame endiselt turvatunnet, kokkukuuluvust, tervist, rahu ja rõõmu. Tänapäeval mahub mõiste „jooga“ alla suur hulk tegevusi, alates istuvast meditatsioonist, lõpetades hot yoga ehk Bikrami jooga, fitnessi, ashtanga-jooga ja power-joogaga. Viimasel ajal on lisandunud näiteks SUP-jooga ja isegi kutsikajooga! Viimane on pälvinud küll rohkelt loomakaitsjate kriitikat ja joogaga siin ka eriti tegemist ei ole, lihtsalt sõna ära kasutamine.

Uued joogavoolud põhinevad klassikalisel joogal, iidsel traditsioonil, mida püütakse edasi arendada ja modifitseerida. See on täiesti aktsepteeritav, kuni jooga põhiolemus – vägivallatus – säilib.

Traditsioonilistele joogaasenditele ainuõigust ei saa

Jooga praktiseerimisega kaasneb hulk loomevara, kuid mitte kõike sellest pole võimalik ainuõigusega kaitsta.

Palju juriidilisi vaidlusi on põhjustanud näiteks Bikram Choudhury, kes on pannud aluse Bikrami joogale ehk hot yoga'le, milles traditsioonilise jooga asendeid sooritatakse kuumas keskkonnas. Näiteks leidis Choudhury, et tal on autoriõigusest tulenev ainuõigus Bikrami jooga teatud aasanatele ehk traditsioonilistele joogaasenditele. USA-s toimunud vaidluses märkis sealne apellatsioonikohus otsuses 13-55763, et jooga asenditel ja hingamisharjutustel ei ole autoriõigusest tulenevat kaitset.

Jooga ja ajurveeda populariseerimise poolest tuntud Baba Ramdev on seotud vaidlustega, mis puudutavad traditsiooniliste teadmiste ja ajurveeda toodete oma nime all turundamist. Ta kasutab kaubamärgina nime Patanjali, mille all ka oma tooteid müüb. Patanjali oli jooga koolkonna rajaja, kes pani esimesena kirja joogasuutrad, mida varem oli sadu aastaid suuliselt edasi antud.

Need on ainult mõned markantsemad näited katsetest iidset traditsiooni oma äri vankri ette rakendada, tegelikult leiab neid kohtupraktikast küllalt.

Millele siis saab joogamaailmas ainuõiguse?

Iidsetel traditsioonidel põhinevatel ja üldises kasutuses olevatel mõistetel, nagu pranic healing, „jooga“ või pranayama, puudub eristusvõime ja neid ei saa kaubamärgina kaitsta. Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet on keeldunud andmast ainuõigust sõnale yoga üksikuna või kirjeldava täiendiga. Nii on näiteks keeldutud märkidest „Yoga“ W01536078; „YOGA MUSIC EXPERIENCE“ W01779925 ja „LICHTYOGA“ . Üldkohus on otsuses T-153/20 kinnitanud, et sõna yoga ei ole võimalik kaubamärgina kaitsta, sest tegu on iidset õpetust tähistava sõnaga, mis peab jääma kõigile vabaks kasutamiseks.

Küll aga saab ainulaadse nimega joogatreeningutele, joogarõivastele, joogasaalidele ja joogavahenditele taotleda kaubamärgi või tööstusdisainilahenduse kaitset.

Küll aga saab ainulaadse nimega joogatreeningutele, joogarõivastele, joogasaalidele ja joogavahenditele taotleda kaubamärgi või tööstusdisainilahenduse kaitset. Näiteks on Eestis registreeritud spordiriietele ja joogatreeningutele kaubamärk „Ly Yoga“. Kaubamärk „BLACK DOG jooga“ on kaitstud joogaõpetusele. Euroopa Liidus on joogamattidele kaitse saanud sõnaline tähis „Manduka“ 011453578 ja joogariietele „GAIAM“ 016405698.

Joogaraamatuid ja -muusikat kaitseb autoriõigus.

Kokkuvõtteks

Jooga aasanatele ainuõiguse saamise katsed on viinud aruteludeni selle üle, kuidas traditsioonilisi teadmisi loomevaraõigustega kaitsta, et neid paremini tutvustada, levitada ja kõigi inimeste ühiseks hüvanguks kasutada. Andmebaaside ja rahvusvaheliste lepingute abil on püütud joogapraktikaid dokumenteerida ja kaitsta, et need säiliksid autentsena ja oleksid sellisena kõigile vabaks kasutamiseks.

Niisiis on vastus pealkirjas esitatud küsimusele ei – traditsioonilistele teadmistele ei saa keegi ainuõigust, seda enam ei saa neid „patenteerida“, need on üldiseks hüvanguks ja vabaks kasutamiseks.

Niisiis on vastus pealkirjas esitatud küsimusele ei – traditsioonilistele teadmistele ei saa keegi ainuõigust, seda enam ei saa neid „patenteerida“, need on üldiseks hüvanguks ja vabaks kasutamiseks. Küll aga saab loomevaraõigustega kaitsta jooga praktiseerimiseks vajalikku, nagu muusikat, vahendeid, rõivaid jms.

Lisalugemist: Yoga and copyright