Täna on rahvusvaheline intellektuaalomandipäev
Igal aastal 26. aprillil tähistatakse ülemaailmset intellektuaalomandipäeva. See aitab meelde tuletada intellektuaalomandiõiguste rolli innovatsiooni ja loovuse edendamisel. Intellektuaalomandipäeva hakati Maailma Intellektuaalomandi Organisatsiooni ehk WIPO eestvõttel tähistama aastal 2000, kui liikmesriigid otsustasid sellel päeval hakata ära märkima WIPO konventsiooni, mis jõustus 1970. aastal 26. aprillil. Sestap on 26. aprill tuntud ka WIPO päevana.
2020. aasta intellektuaalomandipäev, tuginedes innovatsioonile ja seda toetavatele intellektuaalomandiõigustele, on pühendatud rohelisele tulevikule. Miks? Sest need valikud, mida me täna teeme, kujundavad meie kõigi homset päeva. Rohelise tuleviku poole püüdlemine on tänapäeval elutähtis. See on meie kõigi ühine väljakutse ja igaühel on selles kanda oma roll. Tegemist on keerulise ja mitmetahulise ettevõtmisega, kuid nagu tuntud loodusteadlane David Attenborough on märkinud: „Liigina oleme asjatundlikud probleemilahendajad.” Me oleme võimelised rohelist tulevikku looma.
Meil on olemas kollektiivsed teadmised, leidlikkus ja loovus, et leida uusi, tõhusamaid viise madala süsinikuheitmega tuleviku kujundamiseks. Aga tegutseda on vaja kohe!
Sellest on eriti hästi aru saanud noorem põlvkond. SEB koostöös Lottemaa ja Air Balticuga korraldasid sel kevadel leiutamisvõistluse, kuhu esitati palju nutikaid, inspireerivaid ja rohelise tuleviku teemalisi võistlustöid. Võidutööks osutus 11-aastase Emili Matjušenko leiutis „Päästa meie planeet“, mis kutsub meid üles rohkem puid istutama, kasutades selleks näiteks teemaparkidesse üles pandud seemnesahtleid.
Just täna tuleks teadvustada, et iga inimene on tegelikult autor ja iga tegevusega kaasneb mingis vormis intellektuaalomandi loomine. Sellega seoses meenub hiljuti ETV-s jooksnud seriaal Aenne Burdast: sellest kuidas tema moeajakirja nimi sündis ja kuidas Burda lõigete kopeerimiseks leiutatud hammasketta oskas nutikalt ära patenteerida. Hea näide sellest, et asjatundliku tööstusomandi kaitsmisega saab oma ettevõttele rohkem tulusid tuua ja jätkusuutlikumat tulevikku luua. Kaitstud toode on ju edu pant!
Oma loodud väärtust on oluline kaitsta. Kui autoriõigused tekivad automaatselt, siis tööstusomandi õiguste kaitseks peab midagi ise ära tegema, st esitama avalduse Patendiametile või mõnele rahvusvahelisele intellektuaalomandiametile. Taotluse saab mugavalt esitada e-portaalide kaudu ID-kaardiga digiallkirjastades. Õpilasleiutajatel on võimalus oma leiutis ära kaitsta seadusliku esindaja, näiteks lapsevanema nõusolekul. Põhiseaduse 100. aastapäeva puhul ärgem unustagem, et selle § 32 kohaselt on igaühe omand puutumatu ja võrdselt kaitstud. See põhiõigus laieneb ka intellektuaalomandile ja tähendab, et omanikul on õigus keelata või lubada oma leiutise, kaubamärgi, disaini või muu loometöö tulemuse kasutamist. Samuti on igaühel, kelle loometöö tulemusi on kasutatud ilma nõusolekuta, õigus pöörduda kohtusse. Omandi puutumatust, aga ka mitmeid teisi põhiõiguseid, -vabadusi ja -kohustusi tutvustab Justiitsministeerium läbi aasta põhiseaduse 100. sünnipäevale pühendatud lühivideotes, millega saate tutvuda põhiseadus 100 veebilehel.
Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet on teinud uuringuid, kust selgub, et mida rohkem on riigis kaitstud tööstusomandit (patente, kaubamärke, disainilahendusi e toote väliskuju kaitset), seda kõrgem on selle riigi SKT. Nii et omandi kaitsmine on kasulik nii ettevõtjale kui riigile üldiselt.
Tunnustame täna paljusid inspireerivaid leiutajaid ja loojaid kogu maailmas, kes panustavad rohelisse tulevikku ning kasutavad intellektuaalomandisüsteemi, et kindlustada oma töö tulemust ja selle kasutuselevõttu ühiskonnas. Vaatame, kuidas patendisüsteem soodustab innovatsiooni ning selliste keskkonnasõbralike tehnoloogiate arendamist ja levitamist, mille abil saame võidelda kliimakriisiga ja luua rohelist tulevikku; kuidas disainiideed ja disainiõigused üheskoos toetavad ressursside optimaalset kasutamist ning võimaldavad disaineritel investeerida oma aega ja annet tarbijate jaoks vajalike, atraktiivsete ja keskkonnasõbralike toodete loomisse; kuidas kaubamärgid toetavad keskkonnasäästlikkuse põhimõtetel rajatud ettevõtete tekkimist ja kasvu, võimaldades neil pakkuda laiemat valikut loodussõbralikke tooteid ja teenuseid. Jälgime, kuidas loojad, kes saavad autoriõigusesüsteemi kaudu oma tööga elatist teenida, mängivad võtmerolli, et luua visioon rohelisest tulevikust.
Nagu Einstein kunagi märkis, ei saa me teha sama asja üha uuesti ja uuesti ning oodata teistsuguseid tulemusi. Kui tahame teistsuguseid tulemusi, peame olema uuenduslikud nii oma lähenemisviisides, mõtlemises kui ka ärimudelites. Meie pühendumus, valikud, mida me iga päev teeme, tooted, mida me ostame, teadusuuringud, mida me rahastame, ettevõtted, mida me toetame, ning poliitikad ja seadused, mida me arendame, määravad, kui roheline on meie tulevik. Uuendusliku mõtlemise ja intellektuaalomandiõiguste strateegilise kasutamisega on jätkusuutlik areng käeulatuses.
Head ja inspireerivat intellektuaalomandipäeva!
