Ühtse toimega Euroopa patent on jõudnud lõpuks käeulatusse
Ühtse toimega Euroopa patent on jõudnud lõpuks käeulatusse
Tundub, et selle aasta teisel poolel ei sega ühtse toimega Euroopa patendi kehtima hakkamist enam miski. Tõenäoliselt juhtub see pärast suvepuhkuste lõppu. Praegust ratifitseerimiste seisu arvestades hakkab ühtse toimega patent kehtima 24-st uue patendisüsteemiga ühinenud EL-i liikmesriigist esialgu ainult 17-s, sealhulgas Eestis.
Jõustumise täpne kuupäev oleneb sellest, millal Saksamaa, kes on viimane jõustumiseks vajalik riik, esitab oma ratifitseerimiskirja. Nimelt jõustuvad ühtse toimega patendi paketti kuuluvad kokkulepped neljanda kuu esimesel päeval pärast seda, kui viimane jõustumiseks vajalik riik on esitanud ühtse patendikohtu lepingu ratifitseerimise kirja. Seega tuleb jälgida, millal Saksamaa seda teeb. Teadaolevalt on Saksamaal ratifitseerimiskiri ootel.
Praegust ratifitseerimiste seisu arvestades hakkab ühtse toimega patent kehtima 24-st uue patendisüsteemiga ühinenud EL-i liikmesriigist esialgu ainult 17-s, sealhulgas Eestis.
Kuna huvi ühtse toimega patendi vastu on arvatavalt suur eriti nende hulgas, kes on juba esitanud Euroopa patenditaotluse ja on saamas või saanud äsja patendi väljaandmise otsuse, siis neil tasuks Saksamaa ratifitseerimiskirja esitamist eriti tähelepanelikult jälgida. Nimelt on EPO otsustanud selleks, et eelnimetatud patenditaotlejad saaksid samuti ühtse toimega patendi nõuet esitada, võimaldada esitada kas oma Euroopa patendile niinimetatud varajase ühtse toime nõude või nõude lükata Euroopa patendi väljaandmise otsuse tegemine edasi. Kuid neid nõudeid saab esitada alles pärast Saksamaa ratifitseerimiskirja esitamist.
Täpset teavet ühtse toimega Euroopa patendi kohta saab EPO kodulehelt, ühtse patendikohtu kodulehelt ja järk-järgult ka Patendiameti kodulehelt.
Lühike ajalugu
Kogu Euroopat katvat patendisüsteemi on püütud luua nüüdseks juba üle 60 aasta.
1960. aastast alustasid tolleaegsed Euroopa Majandusühenduse (EEC) riigid kahe patendikonventsiooni väljatöötamist. Üks neist oli Euroopa patentide väljaandmise konventsioon (European Patent Convention, EPC) ja teine Ühenduse patendikonventsioon (Community Patent Convention, CPC). Euroopa patendikonventsioon õnnestus välja töötada ja jõustada 1978. aastal. Teise konventsiooniga taheti luua EEC riikide ühtne patent. See aga ei õnnestunud.
Alles 2013. aastal suutsid Euroopa Liidu 25 liikmesriiki kokku leppida ühtse toimega Euroopa patendi süsteemi loomises. Süsteemist jäid välja Hispaania ja Horvaatia ning Euroopa Liidust lahkumise tõttu ka Ühendkuningriik, kuna osaleda saavad vaid Euroopa Liidu riigid.
Kogu Euroopat katvat patendisüsteemi on püütud luua nüüdseks juba üle 60 aasta.
Ühtse toimega Euroopa patendisüsteemi õigusliku aluse moodustavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1257/2012 tõhustatud koostöö rakendamise kohta ühtse patendikaitse loomise valdkonnas ja ühtset patendikohut käsitlev leping (UPCA). Viimane ei ole Euroopa Liidu dokument, vaid iseseisev rahvusvaheline leping, millele on alla kirjutanud kõik tõhustatud koostöös osalevad riigid peale Poola.
Ühtse toimega Euroopa patent (UP) ei ole Euroopa Liidu patent, mida polegi olemas, vaid on tegelikult Euroopa patendikonventsiooni (EPC) alusel välja antud niinimetatud klassikaline Euroopa patent (EP). Ühtne toime tekib sellega, et eelmainitud tõhustatud koostöös osalevad riigid on EPC artikli 142 kohase erikokkuleppe alusel kokku leppinud patenditaotleja sellekohase nõude korral jõustada Euroopa Patendiameti (EPO) välja antud Euroopa patent korraga kõigis süsteemis osalevates riikides.
Ühtne Patendikohus on iseseisev sõltumatu rahvusvaheline kohus, mis menetleb nii ühtse toimega kui ka klassikalise Euroopa patendi rikkumise ja õiguskaitse kehtivusega seotud asju. Kohus ei ole seotud Euroopa Kohtu ega ühegi teise riigisisese ega rahvusvahelise kohtuga.
Ühtse toimega patendisüsteemi käivitamiseks on tarvis ühtse patendikohtu tööle hakkamist. Selleks pidi ühtse patendikohtu lepingu ratifitseerima vähemalt 13 riiki, nende hulgas Saksamaa, Prantsusmaa ja Itaalia. Praeguseks on lepingu ratifitseerinud 17 riiki, kellest Saksamaa on aastatepikkuse riigisiseste kohtuvaidluste järel lepingu ratifitseerimisseaduse lõpuks oma parlamendis kinnitanud, kuid ei ole veel ratifitseerimiskirja esitanud. Lisaks lepingu ratifitseerimisele on tarvis, et tööd alustaks ühtse patendikohtu tööle rakendamise ettevalmistuskomitee. Viimane sai oma tööd alustada selle aasta jaanuaris pärast seda, kui sellega oli oktoobris liitunud Sloveenia ja viimasena Austria. Kohtu töö ettevalmistamine võtab arvestuslikult aega kaheksa kuud.
