KUU KAUBAMÄRK | Eesti oma Willy Wonka: magusameister Jaan Habicht tembib šokolaadi võlurohuga
Sageli uurivad ettevõtjad, kas Eestis registreeritud kaubamärk kehtib ka mujal Euroopas või kus täpselt tuleks oma kaubamärk registreerida, et kindlustada ettevõtte jaoks kõige tõhusam kaitse. Vastus on, et Eesti kaubamärk kehtib Eesti territooriumil ja kogu Euroopas kaitse saamiseks tuleb registreerida Euroopa Liidu kaubamärk. Kui aga jagub ambitsiooni Euroopast kaugemalegi liikuda, on võimalik taotleda rahvusvahelist kaubamärki. Kaubamärgi kaitse ulatuse üle aitab otsustada ettevõtte äriplaan, mis paneb paika, millistes riikides oma kaupu-teenuseid turundama hakatakse.
Meie selle kuu kaubamärgi omanikul Jaan Habichtil on ette näidata koguni kümme kehtivat kaubamärki. Pidevalt uue ja üllatusliku otsinguil šokolaadimeister on lisaks Eestis turustamisele asunud vallutama Euroopa turgu ning ongi sestap kindlustanud osale oma kaubamärkidest kaitse ka Euroopa Liidus. Üks nendest on tema „muusikaliste“ šokolaadide sarja kuuluv tähis, millest ongi inspireeritud meie selle kuu kaubamärgilugu.
Esitleme augustikuu parimat kaubamärki:
Kaubamärk on kaitse saanud toidulisandite ja šokolaadi osas.
Mis pistmist on toidulisanditel ja molekulaarbioloogial šokolaadiga, kuidas aitavad keel ja muusika kaasa kaubamärkide sünnile ning millised emotsionaalsed ja ratsionaalsed põhjused on ajendanud teda oma intellektuaalomandit kaitsma, selgitab intervjuus muhedal moel maestro Jaan Habicht ise.
Olete hariduselt bioloog, kuidas sai teist aga hoopis kutseline šokolaadimeister?
Ma olen üldhariduselt geneetik, erihariduselt molekulaar-mikrobioloog, kes tegeleb mikroobidega molekulaarsel tasemel. Aga see jääb juba aegade hämarusse. Pärast hoopiski põlevkiviõli jäätmetega seotud doktoritöö valmimist kadus mul põxitiga seoses huvi põlevkivi vastu ja põgenesin Madeira saarele, kus elasin kolm aastat päikesepaistelist elu. 2018. aastal tagasi tulles – ega ka tegelikult kunagi varem elus – ei olnud mul kaugeltki sellist mõtet, et hakkan tegelema šokolaadiga, aga läks teisiti. Mati Lehtis, mu majanaaber Tartus, palus, et läheksin appi tema tütrele, kellel on Tallinnas šokolaadifirma Chocolala.
Alguses aitasin sõna otseses mõttes kommi pakkida. Siis aga küpses neil idee, et kuna mul on teatud kvalifikatsioon ja olen lõppude lõpuks käima pannud Eesti esimese geenisüntesaatori, võiksin aidata neil algselt plaanitust mõnevõrra varem käivitada väikese käsitööšokolaadivabriku.
No aga kutseline ma pole, sest Eestis pole šokolaadimeistri kutsestandardit ja sellele ma ka niikuinii ei vastaks.
Kui palju teil sel hetkel Eestis konkurente oli? Ehk mil määral Eestis siis käsitööšokolaadi valmistati ja kui palju praegu selliseid töökodasid on?
Nii siis kui praegu – väga vähe. Käsitööšokolaad on tegelikult täpselt defineeritud. Selle kõrgem kategooria tähendab, et alustad šokolaaditegu nullist ehk ubadest. Seda tehnoloogiat nimetatakse bean to bar ehk oast tahvliks: ostad oad, puhastad ära, röstid, valmistad kakaomassi ja sõltuvalt sellest, millist šokolaadi teed, lisad suhkrut, piimapulbrit, mõnda huvitavat lisandit. Ja vormid selle tahvliks või kasutad kommide katteks. Üks nendest firmadest, kes käsitööšokolaadi valmistab, ongi Chocolala. Järgmine kategooria on see, kui alustad kakaomassist ja segad selle kokku teiste komponentidega. Sellel tasandil olen praegu mina.
Selleks et kuuluda šokolaadimaailma tippklassi, peab vähemalt osa oma šokolaadist ise valmistama ja selliseid ettevõtteid saab Eestis ühe käe sõrmedel üles lugeda. Teised ostavad šokolaadi ja valavad seda ümber.
Millised erilised tooted seal vabrikus siis teie käe all valmisid?
Töötasin seal oldud kolme aasta jooksul välja suure hulga šokolaadiretsepte: tumedaid šokolaade ja piimašokolaade, lisanditega ja ilma ja siis veel midagi päris uut.
Ma ei teadnud alguses, et šokolaadivalmistamine on ka võistlussport!
Kui šokolaadi tegema hakkasin, ei teadnud ma, et tegemist on ka võistlusspordiga. Šokolaadid läksidki võistlustulle ja see tähendas kokku 23 auhinda Euroopa meistrivõistlustelt ja maailmameistrivõistlustelt, kaks kulda, kaheksa hõbedat. Kroonijuveelideks on marjašokolaadid, valmistatud minu väljatöötatud uudsel tehnoloogial berry to bar ehk marjast tahvliks tehnoloogial – mustasõstra-, pohla- ja astelpaljušokolaad. Teise kulla sai pohlašokolaadi kõrval kaela aga hoopis tume piimašokolaad karamelli ja meresoolaga.
Lahkusite Chocolalast 2022. aastal, et alustada enda ettevõtmisega – rajasite Peedule Šokolaadilabori. Miks otsustasite šokolaadirajal jätkata ja miks just "labor"?
Kui Chocolalast lahkusin, oli oma "labori" rajamine mõnes mõttes sundkäik. Olin lubanud Tartu Ülikooli kolleegidele, et jätkame koostöös funktsionaalsete šokolaadide väljatöötamist. Tegelikult tegi ülikool juba mu esimesel seal oldud aastal Chocolalale ettepaneku valmistada mikroobi ME3 sisaldav šokolaad. Nii valmiski emakeelse ülikooli sajandaks sünnipäevaks „Hellus šokolaadis“. Minule ju igati erialane ülesanne. Lisaks oli muidki tellimusi nutikatele šokolaadidele, mida mitmel põhjusel poleks olnud võimalik Chocolalas valmistada.
Minu jaoks oli labor võimalus teha midagi erilist ja huvitavat. Olen oma elu esimese neljandiku veetnud laboris, edasi palju aastaid ka teiste toimetuste kõrvalt. Nüüd otsustasin, et soovin nii veeta ka alles jäänud aja. Šokolaadilabor on ehitatud Peedule minu kodu eraldi asuvasse külalistetuppa. See kvalifitseerub ka mikrotootmiseks, mis võimaldab selles teha pisut rohkem, kui kodutootmine võimaldaks.
Kas sellised šokolaadid on maailmas uudsed?
Eks mõne magusa tahvli sisse on ka varem üht ja teist apteegikaupa segatud ning šokolaadi enda kasulikkusest räägitud. Meie tooted on aga kaks ühes: olulised on nii lisandid kui kandja, mis praegusel juhul ei ole üksnes kandja – see on siis šokolaad. Ja eks kokkusegatu peab ikka tõenduspõhiselt ka toimima. Ma tean, mis šokolaadi ma kokku segan, kui palju, mida ja kuidas lisada.
Minu moto on no secrets just knowledge – ei mingeid saladusi, ainult teadmised. Nagu vanameistritel ikka.
Ainus saladus nende šokolaadide puhul on ehk see, mis kujul ja milline lisandite valik sinna kokku on pandud. Muidu aga võib öelda, et mul ei kunagi olnud mingeid saladusi. Minu moto on no secrets just knowledge – ei mingeid saladusi, ainult teadmised. Nagu vanameistritel ikka. Võin retsepti sinuga jagada ja sa võid seda seitse korda proovida, aga sa ei saa nii head šokolaadi. Põhjus on väga lihtne – hea toode sisaldab määramatust, retsept koosneb eri hetkedest, detailidest ja see on väga pikk protsess. Ei saa teha näiteks väga head marjašokolaadi, kui sa ei ole teinud proovišokolaadi uue saagiaasta marjadest – marjad on aastati nii erinevad, et igal aastal tuleb nullist startida! Natuke loeb ka see imerohi, mida meister tootele peale raputab, võluvägi.
Olete tegelikult terve elu olnud midagi loomas ja leiutamas ... Aastate jooksul olete kaitsnud ka märkimisväärse hulga kaubamärke. Kui palju kehtivaid märke teil hetkel on?
Esimesed kaubamärgid, mille ma 1990ndatel ära kaitsesin, olid KALKAR ja ESTAR. Iga tolle aja eestlase unistus oli filterkohvimasin, kuid kuna suures osas Eestis on valdavalt väga suure katlakivisisaldusega vesi, oli vaja kohvimasinaid puhastada. Meie väikefirma Estar valmistaski katlakivieemaldajat Kalkar, mis muutus kiiresti väga popiks tooteks. Kaubamärke on mul hiljem olnud veel mitmeid, eri valdkondadega seotud. Minule küll mitte kuuluv, kuid minu loodud kaubamärk on ka 25 aastat tagasi eetrisse jõudnud RAADIO Elmar.
Kehtivaid kaubamärke on mul kümme, kolm Euroopa Liidu ja seitse Eesti kaubamärki, kõik šokolaadiga seotud. Osad neist on kaitstud ka toidulisandite ja vormide osas. ELis registreeritud märkidega soovin minna Euroopa turule, teiste osas seda ambitsiooni ei ole.
Euroopas registreeritud märkidega soovin minna Euroopa turule.
Eestis on mul näiteks registreeritud märk ALLIKAS, mille taga on peidus nn esimese põlvkonna šokolaadipõhised toidulisandid, neid allikaid on terve tootesari. Hommikul võtad Päikeseallikat, mis on D-vitamiiniga, lõunal Selguseallikat teaniiniga ja õhtul Unerahuallikat magneesiumi ja melatoniiniga. Euroopa Liidus on mul lisaks kammertonile kaitstud märk hortus et silva ehk „mets ja aed“. Selle märgi alt toodan aiast ja metsast pärinevate taimsete lisanditega tooteid ja see on nutikate šokolaadide kõrval teine tooteperekond, mille edasiarendused tulevad taas koostöös Tartu Ülikooli kolleegidega.
Kõik nii keelemängulised tähised …
Olen tahtnud teha sõnumiga kaubamärke, mis loovad huvitavaid seoseid ja annavad aimu, mis tootes peidus on. Näiteks minu Eestis registreeritud kaubamärk RIKAS võiks anda vihje, et šokolaad on millegi poolest rikas. Mulle meeldib mängida huumori või mitmetähenduslikkuse piirimail. Huvi eesti keele vastu on mul olnud eluaegne, võib öelda, et pärilik.
Ent mis ikkagi on ajendanud teid oma kaubamärke nii agaralt kaitsma?
Minu kaitsmised on seotud eri põhjustega. Esiteks on selles alati paras annus emotsiooni – kaitstud kaubamärk on nagu õigustus minu heale ideele. Teisest küljest, kui peaksin lõpetama šokolaadiarenduse, siis osad nendest on kindlasti müüdavad. See on omand ja omand on mulle tähtis. Ma ei ole üürinud, vaid olen pigem püüdnud osta või ise ehitada. Kõige rohkem just ehitada ning siin on see analoogia sees. Võib öelda, et olen loonud kaubamärke ja püüdnud nende peale ehitada.
Kaubamärkide kaitsmises on minu jaoks alati paras annus emotsiooni – kaitstud kaubamärk on nagu õigustus minu heale ideele.
Tundub, et kõikide teie toodetega käib kaasas mingi põnev lugu. Mis loo jutustab kammerton?
Möödunud aastal käis mu peas klõps. Nimelt sai 300-aastaseks Bachi kõige kuulsam teos „Hästitempereeritud klaviir“. Klõps käis seoses sõnaga „tempereeritud“. Ka šokolaadi kõige tähtsam omadus on ju õige tempereeritus – hästi tempereeritud šokolaad särab ja toob murdmisel kuuldavale õige kõrgusega heli. Mõtlesingi välja šokolaadiraamatu BACH BUCH, milles sisalduva nelja eri šokolaadi nimed – marja-, aniisi-, tšilli- ja meešokolaadid – annaksid saksa ja inglise keeles kokku sõna BACH. Raamat ei ole šokolaadimaailmas küll midagi nii originaalset, aga sisu ja stoori on.
Mõtlesingi, et mis võiks olla mu „muusikaliste“ šokolaadide kaubamärk … peale Bachi raamatu on mul neid veelgi. No ja Bach on ju kordumatult täpne häälestus – ongi kammertoon ehk saksa keeles kammerton. Loodan, et mu muusikalised šokolaadid on ka muidu hästi häälestatud, mitte üksnes hästi tempereeritud.
Bach on ju kordumatult täpne häälestus – ongi kammertoon!
Käisin selle jutuga esmalt Šveitsis ja tahan nende šokolaadidega minna saksakeelsetele turgudele. Seal kiideti mõte igati heaks ja öeldi, et tee ära! Loodetavasti näete seda toodet peagi müügil ka Eestis.
Lõpetuseks – miks just šokolaad, võiksite oma teadmiste ja kogemuste juures veel mõnegi muu asjaga katsetada?
Tõepoolest, kui see ei oleks šokolaad, siis oleks see midagi muud, olen selles kindel. Aga šokolaad huvitab täna mind ka teaduslikul tasemel. Ja tänu sellele tean ma šokolaadist natuke enam kui keskmine eestlane ja võib-olla mõnes asjas tean sellest vähemalt Eestis üldse kõigist kõige rohkem. Šokolaad inspireerib mind! Selles on selline biokeemia, mida mina oma teadmistega ja veel enam kolleegide toel oskan ehk pöörata millekski eriliseks. Kui šokolaad on muusikaline, peaksite seda kuulma, kui nutikas, peaksite seda tundma, veel parem, sellest aru saama. Usku peab muidugi olema, aga toime peab ikka tõenduspõhine olema!
*Fotod Jaan Habichtist ja Šokolaadilaborist: Postimees/Scanpix; tootefoto: Patendiamet
Oma kaubamärki saad registreerima asuda Patendiameti e-teenuste portaalis. Kui vajad nõu, siis kirjuta meile aadressil kaubamark@epa.ee või helista telefonil 627 7937.
Eelmise kuu kaubamärgilugu loe meie ajaveebist!
Kuu kaubamärgi lood valmivad koostöös Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ametiga (EUIPO).
