Kui mõtled mõne igapäevaelus ettetuleva probleemi lahendamiseks välja uudse tehnilise lahenduse, tasub see kindlasti ära kaitsta! Enne patendi- või kasuliku mudeli taotluse koostamist tee aga kindlasti tehnikataseme otsing (prior art search). See aitab välja selgitada, kas sinu leiutis on ikka uus ja kas sel on leiutustase – vastasel juhul ei pruugita sinu leiutist registreerida.  

Selleks et otsing õnnestuks ja patendi- või kasuliku mudeli taotluse esitamine oleks edukas, järgi neid samme: 

1. Määratle oma leiutis selgelt 

Igal aastal esitatakse tuhandeid patente – mõned murrangulised, teised lihtsalt veidrad. Sel korral sukeldume mõnedesse kummalistesse ja üllatavamatesse leiutistesse. Siin on lühike ülevaade veidramatest (ja kohati imelistest) leiutistest, mis kunagi paberile pandud.

Padi sissetõmmatava vihmavarjuga US6711769 B1, 2004

Viimastel aastatel on korduvalt kõlanud kriitikanoot Eesti teadlaste ja ettevõtjate, aga ka riigi suunal: patenditaotlusi esitatakse meil liiga vähe. Ajakirjanduses ja ekspertide aruteludes on küsitud, miks on Eesti leiutajad ja ettevõtted oma loomevara kaitsmisel tagasihoidlikud ja mida saaks teha olukorra parandamiseks. Otsime neile küsimustele vastuseid ühelt Eesti tunnustatumalt teadlaselt, kogenud leiutajalt ja mitmete patentide omanikult, Eesti Teaduste Akadeemia presidendilt Mart Saarmalt.

Vanni ajalugu peegeldab nii mugavuse, tehnoloogia kui ka hügieeniarusaamade arengut. Kivikausist, kus kunagi pesid end preestrid ja valitsejad, on tänapäeval saanud äpi või häälkäsklusega juhitav spaa. Aegade jooksul on leiutajad vannidele taotlenud sadu patente – osa neist praktilised, osa futuristlikud. Rahvusvahelise vannipäeva eel on paslik põgusalt peatuda sellel, kuidas ja mida on läbi ajaloo kümblusega seonduvalt patenditud.

Eestis võib leiutist kaitsta patendi või kasuliku mudeliga. Sageli küsitakse, mis vahe neil on ja kumma kaitsemeetme peaks oma leiutisele valima.

Patendi ja kasuliku mudeli võrdluses tuuakse tavaliselt välja, et kasulikku mudelit on kiirem ja lihtsam taotleda, menetlusaeg on lühem, riigilõivud väiksemad ja see kehtib koos pikendustega 10 aastat. Patenti on keerulisem taotleda, menetlus pikem, riigilõivud suuremad ja selle kehtivusaeg koos pikendustega on 20 aastat. Aga kumba ikkagi oma leiutise kaitsmiseks valida?

Kuigi Euroopa Patendiameti (EPO) taotluste edetabelit juhivad Aasia tehnohiiud Samsung, Huawei ja LG, tuleb enamik patenditaotlusi siiski Euroopa riikidest.

Euroopa Patendiamet (EPO) töötas 2024. aastal täie auruga. Vastu võeti 199 264 patenditaotlust (-0,1% võrreldes 2023. aastaga) ja välja anti 109 524 patenti (+4,7%). Agaralt taotleti ka ühtse toimega patente (unitary patent), seda juba veerandil (25,6%) juhtudest.