Inglise jalgpallur Cole Palmer on kaitsnud oma „külma“ tähistava käeliigutuse kaubamärgina. Nii on tal täielik kontroll selle üle, kuidas tema ikooniline žest jalgpallimaailmas raha teenib.

Londoni Chelsea ja Inglise koondise jalgpallur Cole Palmer on oma ettevõtte Palmer Management Limited kaudu registreerinud terve rea kaubamärke. Märkimisväärne, et ta pole seejuures piirdunud üksnes oma nime Cole Palmer, hüüdnime „Cold Palmer“, näopildi ja allkirja kaitsmisega. Nii Suurbritannias kui Euroopa Liidus on Palmer esitanud taotluse ka liikumismärgile.

Paljudele võib olla üllatav, et vappi ja muidki omavalitsuse sümboleid saab kaubamärgina registreerida. Tegelikult kehtib avaliku sektori asutustele sama põhimõte mis ettevõttelegi – kui sümbol, logo vm on oluline osa asutuse identiteedist, on võimalik taotleda sellele kaubamärgikaitset. „Kui jätaksime oma sümboolika kaitseta, riskiksime selle väärkasutusega sotsiaalmeedias, toodetel või reklaamides,“ selgitab Kiili valla esindaja värske kuu kaubamärgi – Kiili valla vapi – registreerimise põhjuseid.

Patendiameti värske uuring näitab, et Eesti ettevõtjad ei oska sageli oma kaubamärkidelt ja disainilahendustelt tulu teenida. Selle üheks põhjuseks on, et oma loomevara on jäetud õigel ajal registreerimata.

Seal, kus kohtusid hea uni, mõnus voodipesu ja entusiastlikud noored ettevõtjad, sündis eriline bränd MUUNI, mis on praegu vallutamas Eesti unegurmaanide südameid. Just sellest vahvalt sõnamängulisest tähisest meie värskes kuu kaubamärgi loos juttu tulebki.

Esitleme septembrikuu parimat kaubamärki:

Loomevaldkonnas on paratamatu, et ühe ideed inspireerivad teisi. Küsimus on, kus lõpeb tõlgendus ja algab vargus. Meie värske kuu kaubamärgi omanik, disainer Reet Aus ütleb, et kui keegi tema loomingust inspiratsiooni ammutab ja nii uut väärtust loob, on see pigem kompliment. Ent kui seda pahatahtlikult kasu saamiseks kopeeritakse, võib minna vaidluseks – just siin tuleb disaineri sõnul mängu kaubamärgi registreerimisest tõusev kasu.

Noor Stamford vaatas üle oma veiniklaasi mulle kaunis kummaliselt otsa.  

„Te ei tunne veel Sherlock Holmesi,“ sõnas ta. „Mine tea, kas te just teda korterinaabriks tahaksite.“ 

„Mispärast, mis tal siis viga on?“ 

„Ega ma öelnudki, et tal midagi viga oleks. Ta on lihtsalt oma ideede poolest natuke veidrik – entusiast mõningates teadusharudes. Ent niipalju kui ma teda tunnen, on ta muidu päris korralik poiss.“*