Patendiameti möödunud aasta lõpul valminud Eesti väike- ja keskmise suurusega ettevõtete uuringust selgus, et tervelt 62% uuringus osalenud ettevõtjatest hindab intellektuaalomandist olulisemaks domeeninime, kaubamärgi registreerimiseni jõuavad vähesemad. Paraku võib kaubamärgi registreerimata jätmine olla suur oht ettevõtte domeeninimele ja nii ettevõtte identiteedile tervikuna.
Sageli uurivad ettevõtjad, kas Eestis registreeritud kaubamärk kehtib ka mujal Euroopas või kus täpselt tuleks oma kaubamärk registreerida, et kindlustada ettevõtte jaoks kõige tõhusam kaitse. Vastus on, et Eesti kaubamärk kehtib Eesti territooriumil ja kogu Euroopas kaitse saamiseks tuleb registreerida Euroopa Liidu kaubamärk.
Kuigi tänapäeval oleks parim võimalik lahendus sootuks pakendita kaup, pole see alati võimalik. Sellisel juhul tuleks olukorrast maksimum võtta ning panna pakend oma toodet ja tarbijat teenima. Unustada ei tohiks oma disainitud pakendit ka tööstusdisainilahenduse või kaubamärgina kaitsmast.
Kaubamärgist mõeldakse tihti kui millestki, mis seostub üksnes suurettevõtete ja äritegevusega. Tegelikult ei vasta see tõele. Igaüks – olgu selleks suur või väike ettevõte, eraisik, MTÜ, riigiasutus vms –, kes on loonud midagi unikaalset ja soovib kontrolli selle kasutuse üle, võib selle intellektuaalomandina ära kaitsta (ja peakski seda tegema!).
Kaubamärgimaailmas lööb praegu laineid salatitootja Little Leaf Farms. Nad on nimelt esitanud USA Patendi- ja Kaubamärgiametile taotluse registreerida kaubamärgina salatileht. Firma väidab, et nende üksiku kohevil otstega krussis salatilehe kujutis on nii eriline ja eripärane, et väärib kaubamärgikaitset – kusjuures kaupadeks on pakendatud salatid ja värske salat. Märgi võib leida USA ameti kaubamärgiotsingu lehelt seerianumbri 97905579 abil.
Kuumal suvekuul on just sobiv aeg teha juttu päikese väest ehk roheenergiast, mida ka Eestis üha enam kasutatakse. Et päikeseratta valgus on ime, teavad Nukitsamehe filmist ju küll kõik Eesti inimesed. Ettevõtja, kes päikeseenergia teenuseid pakub ja soovib müüa väljaspoole Eesti turgu, peab aga kommunikatsioonis arvestama teisest kultuurikontekstist pärit tarbjatega. See tähendab, et tuleb hästi läbi mõelda, kas Eesti inimeste jaoks suurepäraselt toiminud kohalik kaubamärk sobib kaupade-teenuste turustamiseks ka välisriigis.
