Ülemaailmse intellektuaalomandipäeva  puhul korraldasime huvilistele viktoriini, kus sai proovile panna oma teadmisi intellektuaalomandi kaitsmisest. Kuigi üldiselt võib vastuste põhjal hinnata intellektuaalomanditeadlikkust heaks, joonistus siiski selgelt välja kolm põhimõtet, mille vastu kiputakse eksima.

Hea kaubamärk ei kirjelda kaupa ja teenust

Mõni päev tagasi ilmus Delfis uudis, et Saaremaal tegutsev Pöide Pruulikoda lisab esimesena Eestis oma tootele punktkirja, mis aitab nägemispuudega inimestel lugeda kaubal olevat etiketti. Kas selline lahendus võiks olla ka kaubamärgina kaitstav?

Kui teemaks on kaubamärk, mõeldakse tavaliselt edukale äritegevusele. Millise tähise abil toodet paremini müüa või edukamalt teenust pakkuda? Võib-olla mõtleb mõni eriti ambitsioonikas ärimees ka surematusest. Ehk juhtub nagu Henry Fordiga, kes enam kui sada aastat tagasi pani oma autofirmale nimeks Ford ja nüüdseks ei ole vähemalt autoasjanduses enam ammugi tegemist tavapärase inglisekeelse perenimega. Kui Ford ja auto, mõeldakse ikka Henry Fordile. Ja kui mööda vurab luksuslik Mercedes-Benz, meenub teine ammuste aegade autoärimees Karl Benz.

Intellektuaalomandipäeva hakati Maailma Intellektuaalomandi Organisatsiooni ehk WIPO eestvõttel tähistama aastal 2000, kui liikmesriigid otsustasid sellel päeval hakata ära märkima WIPO konventsiooni, mis jõustus 1970. aasta 26. aprillil. Eesti on algusest peale intellektuaalomandipäeva tähistamisel kaasa löönud, korraldades selleks puhuks eri sündmusi, mis juhivad avalikkuse tähelepanu oma loodu kaitsmise vajalikkusele.

Läheneva intellektuaalomandipäeva puhul 26. aprillil on hea ettevõtjatele meelde tuletada, et on oluline kaitsta oma intellektuaalomandit ja teha seda ka õigel ajal. Enam tuntud intellektuaalomandi liigid on kaubamärk ja patent, kuid unustada ei tohi mingil juhul ka ettevõtte domeeninime. Oma lugu sellest, milliseid probleeme võib tuua kaasa ettevõtte domeeninime õigel ajal kaitsmata jätmine, jagas Patendiametiga tele- ja filmioperaator Kristjan-Jaak Nuudi (pildil).           

Intellektuaalomandiküsimused võivad ühele väikeettevõttele tunduda keerulised ning nende lahendamine raske ja kulukas. Sageli oleks vaja nõu, millist intellektuaalomandit üldse kaitsta, milline kaitsmise strateegia toetaks kõige paremini ettevõtte ärimudelit, milliseid rahalisi toetusmeetmeid on olemas või kuidas tegutseda intellektuaalomandivaidluste tekkimisel. Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet on välja töötanud mitmeid teenuseid, mis on just nendes küsimustes ettevõtjatele abiks.