Noor leiutaja Greta Madeleine Gnannt: kodustelt radadelt suure maailma kiirteele

Käivitumas on õpilasleiutajate konkurss ja sel puhul ajasime juttu kõigest 13-aastase, ent juba hämmastavalt pika staažiga leiutaja Greta Madeleinega. Greta räägib, mida leiutamine tema jaoks tähendab, millest ta ideed alguse on saanud ja pere tähtsast rollist oma leiutajaks kasvamise teekonnal.

Tere, Greta! Tean, et õpid korraga kahes koolis …

Elan suurema osa aastast Prantsusmaal, kus õpin tavalises elukohajärgses koolis. Samal ajal olen ka Viimsi kooli õpilane ja teen Eesti kooliprogrammi kaasa Stuudiumi vahendusel. Nii on mul nagu kaks klassi ja kaks klassijuhatajat ning kahe kooli tunnistused. Suvepuhkuse ja jõulud veedan tavaliselt Eestis, kus on mu teine kodu.

Oled juba pisikesest peale olnud nutikas ja loominguline. Milline oli sinu kõige esimene leiutis ja mis selle sünnile kaasa aitas?

Leiutama hakkasin, kui käisin Pariisi Eesti koolis (see on kord kuus toimuv pühapäevakool), kus ema oli tookord eesti keele õpetaja. Leiutasime terve oma rühmaga erinevaid asju ja saime pärast Eesti suursaatkonnas Pariisis jõulude ajal kätte tänukirjad oma leiutiste eest. Minu esimene leiutis oli rohuhaldjas 2016. aastal. Mu vanaema ja vanaisa pidid iga päev rohtu võtma, kuid unustasid mõnikord seda õigel ajal teha ning rohuhaldjas pidi aitama neil õigel ajal rohtu võtta. Sellest tehti ka dokumentaalfilm „Greta Madeleine’i rohuhaldjas“ sarjas „Leiutades Eestit“.

Sellest ajast peale olen igal aastal riiklikul õpilasleiutajate konkursil osalenud. Minu leiutised on lihtsad ja ajendatud elust enesest ning aitavad inimeste igapäevaelu paremaks muuta. Viimsi koolis on iga õppeaasta alguses koolisisene leiutamiskonkurss ja kõigepealt olen oma leiutised sinna saatnud ja siis sealt edasi juba riiklikule konkursile.

Mõnikord on võistlustöödest saanud õpilasfirmade toodang ja just nendest leiutistest võivad alguse saada tulevaste Eesti ettevõtete teenused ja tooted. Sellepärast on õpilastelgi oluline läbi mõelda, millist tööstusomandit nende loomingus leidub ja kuidas seda saab ära kaitsta.

Mis sa peale rohuhaldja veel leiutanud oled?

Alates rohuhaldjast olen igal aastal tulnud välja ühe uue leiutisega. 2017. aastal leiutasin algkoolilapse hoidjaroboti. Kuna mul Prantsusmaal vanaema ega vanaisa ei ole, pidi see robot aitama lapsel meeles pidada, millal on trennid, millal tuleb koduseid ülesandeid teha ja palju muud. Aasta hiljem leiutasin postiraketi, millega naabrile üle kõrge heki kirju saata. Prantsusmaal on ju aedade vahel väga kõrged hekid, millest üle ega läbi ei näe.

Järgneval aastal leiutasin prügiroboti, mis korjas erineva pinnaga maastikul prügi eri prügisahtlitesse, mis asusid roboti kõhu peal. COVID-i ajal 2020. aastal sündis maskiautomaat, kuhu sai kasutatud maski ära visata ja võtta uusi maske (täiskasvanutele, lastele ja erivajadusega inimestele).

2021. aastal leiutasin stressimaandamisroboti, kes aitab inimestel meelelahutusprogrammidega tuju heaks muuta ja stressi vähendada, ja 2022. aastal nutipinali, mis lapsele ja ta vanematele õigel ajal mõne vajaliku asja puudumisest ja asendamise vajadusest pinalis märku annab.

Tõeliselt muljetavaldav nimekiri! Oma rohuhaldja leiutise kaitsesid sa ära ka Patendiametis. Kuidas see mõte tekkis?

Üks ema sõbranna ütles rohuhaldja kohta, et ammu on juba sellist leiutist vaja ja et oleks vaja sellele patent võtta. Kui Patendiametist asja uurima hakkasime, tuli välja, et lihtsam on taotleda kasuliku mudeli kui patendi tunnistust. Dokumentide täitmisel tuli mu vanem vend Margus appi ja nii saigi vormistatud kasulik mudel ravimivõtmise meeldetuletusseadmele (rohuhaldjas ei saanud leiutise nimeks jääda). Olin tookord oma ravimivõtmise meeldetuletusseadmega kõige noorem kasuliku mudeli omanik Eestis.

Tõesti on oluline oma loomingut kaitsta! Kas sul on praegu ka midagi uut käsil? Taas on ukse ees õpilasleiutajate konkurss, kas plaanid ka seekord osaleda?

Osalen kindlasti. Mul on palju igasuguseid ideid, nii et kui hea mõte pähe tuleb, siis ikka püüan osaleda.

Sinu loomingulisus on väga mitmekülgne, oled lisaks leiutamisele ka laule teinud …

Olen tõesti oma leiutiste juurde sageli ka laulud teinud. Rohuhaldja lauluks kasutasin Riine Pajusaare laulu „Piparkoogivormid tulid kapinurgast välja“ viisi ja tegime emaga koos sellele uued sõnad. Kui Eesti sai 100-aastaseks, lõin Eestimaale kingituseks laulu „Armas Eestimaa“, mis on nüüd CD-na müügil ka Apollo poes. See on selline regilaulu stiilis laul, kus eeslaulja laulab ees ja koor kordab järele. Oma originaallaulu olen mitu korda muutnud, nt sellest on olemas ka „Armsa Eestimaa toidulaul“. Samuti olen seda kasutanud oma leiutistest lauldes, nt postiraketi laul on sama viisiga.

Kas leiutada on lihtne? Milline on pere roll leiutamisel?

Leiutada on lahe! Nii saab maailma paremaks ja igapäevaelu lihtsamaks muuta. Idee paberile joonistamine on lihtne, samas ideede vormistamine päris leiutiseks ja prototüübi tegemine on keerulisem, kulukas ja võtab palju aega. Minu vanemad ja vanem vend on olnud mulle suureks abiks. See on alati olnud perega koos tegemine, kus arutame, kuidas midagi teha ja milleks leiutis kasulik võiks olla, kellele seda vaja on. See on ilus ja väärtuslik perega koosoldud aeg.

Aitäh vastamast ja tuult tiibadesse, Greta!

Mõnikord on võistlustöödest saanud õpilasfirmade toodang ja just nendest leiutistest võivad alguse saada tulevaste Eesti ettevõtete teenused ja tooted. Sellepärast on õpilastelgi oluline läbi mõelda, millist tööstusomandit nende loomingus leidub ja kuidas seda saab ära kaitsta. Selleks, et otsustada, kuidas oma loodut parimal viisil kaitsta, oleme koostanud intellektuaalomandi juhendi õpilasfirmadele ja nende juhendajatele. Juhendit saad kasutama asuda meie kodulehel! Väikestest asjadest algavad suured. Laste innustamisel, aitamisel ja nende leiutajatee kujundamisel on tähtis roll nende lähiringil: perekonnal, õpetajatel ja juhendajatel.

Küsimuste puhul pöörduge julgelt seminarid@epa.ee