Intellektuaalomandipäeva hakati Maailma Intellektuaalomandi Organisatsiooni ehk WIPO eestvõttel tähistama aastal 2000, kui liikmesriigid otsustasid sellel päeval hakata ära märkima WIPO konventsiooni, mis jõustus 1970. aasta 26. aprillil. Eesti on algusest peale intellektuaalomandipäeva tähistamisel kaasa löönud, korraldades selleks puhuks eri sündmusi, mis juhivad avalikkuse tähelepanu oma loodu kaitsmise vajalikkusele.

Teatavasti lahkus Ühendkuningriik Euroopa Liidust (EL) 1. veebruaril 2020 vastavalt EL-i ja Ühendkuningriigi vahel sõlmitud väljaastumislepingule. Käesoleva aasta lõpuni aga kehtib veel üleminekuperiood, mis tähendab seda, et Ühendkuningriik on endiselt seotud Euroopa Liidu õigusega, sh ka EL-i kaubamärgimääruse ja ühenduse disainimääruse ning nende rakendusaktidega.

Eesti Vabariik on alates 5. veebruarist 1994 Maailma Intellektuaalomandi Organisatsiooni (WIPO) liige, samast aastast osaleb Eesti delegatsioon WIPO iga-aastasel täiskogul – peaassambleede istungil. WIPO täiskogu ja koordinatsioonikomitee on selle organisatsiooni peamised poliitikakujundamise ning otsuste langetamise organid. Igal sügisel kohtuvad seal kõik 193 liikmesriiki.

Kindlasti paljud teavad, et oma leiutist saab kaitsta patendiga. Sageli ei teata, et leiutistele on veel teinegi intellektuaalomandi kaitse vorm – see on kasulik mudel.

Kumba kaitseliiki oma leiutisele valida, kas patent või kasulik mudel?

Selleks et leiutist kaitsta, peab see olema uus, omama leiutustaset ja olema tööstuslikult kasutatav – need on kaitsevõimelisuse kriteeriumid, mis kehtivad ka kasuliku mudeli õiguskaitse korral.

Igal aastal 26. aprillil tähistatakse ülemaailmset intellektuaalomandipäeva. See aitab meelde tuletada intellektuaalomandiõiguste rolli innovatsiooni ja loovuse edendamisel. Intellektuaalomandipäeva hakati Maailma Intellektuaalomandi Organisatsiooni ehk WIPO eestvõttel tähistama aastal 2000, kui liikmesriigid otsustasid sellel päeval hakata ära märkima WIPO konventsiooni, mis jõustus 1970. aastal 26. aprillil. Sestap on 26. aprill tuntud ka WIPO päevana.

Igasugune vaimse tegevuse tulem  on intellektuaalomand, mille õigused jagunevad autoriõiguseks, sellega kaasnevaks õiguseks ja tööstusomandiõiguseks.

Kui loominguks on kirjandus-, kunsti- või teadusteosed, tekib teose autorile või esitajale autoriõigus või autoriõigusega kaasnev õigus kohe, n-ö automaatselt. Sellisel juhul puudub teose loojal või esitajal vajadus oma loomingut registreerida ja puudub ka vajadus selgitada, mis on teoses uut, eristuvat või leiunduslikku.