Viimastel aastatel on korduvalt kõlanud kriitikanoot Eesti teadlaste ja ettevõtjate, aga ka riigi suunal: patenditaotlusi esitatakse meil liiga vähe. Ajakirjanduses ja ekspertide aruteludes on küsitud, miks on Eesti leiutajad ja ettevõtted oma loomevara kaitsmisel tagasihoidlikud ja mida saaks teha olukorra parandamiseks. Otsime neile küsimustele vastuseid ühelt Eesti tunnustatumalt teadlaselt, kogenud leiutajalt ja mitmete patentide omanikult, Eesti Teaduste Akadeemia presidendilt Mart Saarmalt.

Vanni ajalugu peegeldab nii mugavuse, tehnoloogia kui ka hügieeniarusaamade arengut. Kivikausist, kus kunagi pesid end preestrid ja valitsejad, on tänapäeval saanud äpi või häälkäsklusega juhitav spaa. Aegade jooksul on leiutajad vannidele taotlenud sadu patente – osa neist praktilised, osa futuristlikud. Rahvusvahelise vannipäeva eel on paslik põgusalt peatuda sellel, kuidas ja mida on läbi ajaloo kümblusega seonduvalt patenditud.

Eestis võib leiutist kaitsta patendi või kasuliku mudeliga. Sageli küsitakse, mis vahe neil on ja kumma kaitsemeetme peaks oma leiutisele valima.

Patendi ja kasuliku mudeli võrdluses tuuakse tavaliselt välja, et kasulikku mudelit on kiirem ja lihtsam taotleda, menetlusaeg on lühem, riigilõivud väiksemad ja see kehtib koos pikendustega 10 aastat. Patenti on keerulisem taotleda, menetlus pikem, riigilõivud suuremad ja selle kehtivusaeg koos pikendustega on 20 aastat. Aga kumba ikkagi oma leiutise kaitsmiseks valida?

Kuigi Euroopa Patendiameti (EPO) taotluste edetabelit juhivad Aasia tehnohiiud Samsung, Huawei ja LG, tuleb enamik patenditaotlusi siiski Euroopa riikidest.

Euroopa Patendiamet (EPO) töötas 2024. aastal täie auruga. Vastu võeti 199 264 patenditaotlust (-0,1% võrreldes 2023. aastaga) ja välja anti 109 524 patenti (+4,7%). Agaralt taotleti ka ühtse toimega patente (unitary patent), seda juba veerandil (25,6%) juhtudest.

Naistepäeva eel on paslik peatuda leiutistel, mis on tehtud ilu ja moe valdkonnas. Moe arengus on patendid olnud võtmetähtsusega.

Patentidest rääkides mõeldakse sageli tehnoloogiatele, ravimitele või insenerilahendustele. Kuid ka moemaailm on täis uuendusi, mida on kaitstud patentidega, alates ajaloolistest leiutistest, mis muutsid rõivaste praktilisust, kuni tänapäevaste jätkusuutlike lahendusteni.

Pikalt vindunud majandussurutise kiuste ei ole Eesti ettevõtjad vähendanud investeeringuid oma kaubamärkide, leiutiste ja disainide kaitsesse. Kaubamärke kaitstakse agaralt ka Eestis, disainide ja leiutiste kaitsel tõmbab aga selgelt Euroopa turg.