Üks Patendiameti eesmärke on eesti tehnikakeele elushoidmine ja arendamine. Soovime, et intellektuaalomanditekstid oleksid kõigile saadaval meie riigikeeles ja amet avaldaks dokumente korrektses eesti keeles. Seetõttu kontrollib Patendiamet ka nii kaubamärgiloetelude kui patentide ja kasulike mudelite taotluste õigekirja, lähtudes põhimõttest „paranda nii vähe kui võimalik, kuid nii palju, kui vaja“.

Igasugune vaimse tegevuse tulem  on intellektuaalomand, mille õigused jagunevad autoriõiguseks, sellega kaasnevaks õiguseks ja tööstusomandiõiguseks.

Kui loominguks on kirjandus-, kunsti- või teadusteosed, tekib teose autorile või esitajale autoriõigus või autoriõigusega kaasnev õigus kohe, n-ö automaatselt. Sellisel juhul puudub teose loojal või esitajal vajadus oma loomingut registreerida ja puudub ka vajadus selgitada, mis on teoses uut, eristuvat või leiunduslikku.

Enne patenditaotluse või kasuliku mudeli registreerimise taotluse esitamist on kasulik välja selgitada, kas tegemist on ikka uue leiutisega. Juba olemasolevaid patente, patenditaotlusi ja kasuliku mudeli taotlusi võib leida mitmetest patendiandmebaasidest, näiteks Espacenetist .
Leiutisi klassifitseeritakse tehnika valdkonna järgi ning see aitab patendiandmebaasides otsingut läbi viia. Kõik patendiametid üle maailma kasutavad rahvusvahelist patendiklassifikaatorit IPC, mis loodi Strasbourgi kokkuleppe alusel ja jõustus 1975. aastal.

Patendiamet on sündinud koos Eesti riigiga   ja eelmisel aastal tähistasime oma 100. aastapäeva. 1940. aasta suvel pärast Eesti okupeerimist ja annekteerimist aga Patendiamet likvideeriti.

Patendiamet taasalustas oma tööd 10. märtsil 1992 ja sellest ajast oleme jätkanud tööstusomandi kaitsmise võimaluse pakkumist.

Tööstusomandil on väärtus nagu igal teisel omandil. Et see väärtus aga omaniku huvides oleks, tuleb selle eest ka hoolt kanda. Hool ei lõpe omaniku jaoks tööstusmandi registrisse kandmisega ära.