Tehisintellekti rakendamine kõikvõimalikes valdkondades on olnud viimaste aastate suur edulugu. Ka leiutajad püüavad seda oma kasuks tööle panna. Tehisaru toimimise köögipool jääb aga enamusele saladuseks, mistõttu kiputakse selle võimeid ülehindama kahes olulises leiutamisetapis: tehnika taseme otsingul ja uute tehniliste lahenduste väljatöötamisel.
Materjaliteadlase ja 2025. aasta naisteadlase Katriin Reedo uuritav kassikuld võib avada tee energia tootmisele Kuul.
Katriin Reedo on teadur Tallinna Tehnikaülikooli päikeseenergeetika materjalide teaduslaboris. 2025. aastal valiti ta Eesti Teaduste Akadeemia stipendiumikonkursi „Naised teaduses“ laureaadiks.
Katriin avaldab, et selle põneva uurimisvaldkonnani jõudis ta läbi keskkonnakaitse huvi:
Piparkook ei ole ainult jõulumaius, vaid põnev rännak läbi maade ja tavade. Üllataval kombel peidab see väike küpsis endas ka väärtuslikku loomevara.
Väidetavalt tõi piparkoogid 992. aastal Euroopasse Armeenia munk Gregorius Nikopolisest, kes õpetas prantsuse kristlastele nende küpsetamist.
Kui mõtled mõne igapäevaelus ettetuleva probleemi lahendamiseks välja uudse tehnilise lahenduse, tasub see kindlasti ära kaitsta! Enne patendi- või kasuliku mudeli taotluse koostamist tee aga kindlasti tehnikataseme otsing (prior art search). See aitab välja selgitada, kas sinu leiutis on ikka uus ja kas sel on leiutustase – vastasel juhul ei pruugita sinu leiutist registreerida.
Selleks et otsing õnnestuks ja patendi- või kasuliku mudeli taotluse esitamine oleks edukas, järgi neid samme:
1. Määratle oma leiutis selgelt
Igal aastal esitatakse tuhandeid patente – mõned murrangulised, teised lihtsalt veidrad. Sel korral sukeldume mõnedesse kummalistesse ja üllatavamatesse leiutistesse. Siin on lühike ülevaade veidramatest (ja kohati imelistest) leiutistest, mis kunagi paberile pandud.
Padi sissetõmmatava vihmavarjuga US6711769 B1, 2004
Viimastel aastatel on korduvalt kõlanud kriitikanoot Eesti teadlaste ja ettevõtjate, aga ka riigi suunal: patenditaotlusi esitatakse meil liiga vähe. Ajakirjanduses ja ekspertide aruteludes on küsitud, miks on Eesti leiutajad ja ettevõtted oma loomevara kaitsmisel tagasihoidlikud ja mida saaks teha olukorra parandamiseks. Otsime neile küsimustele vastuseid ühelt Eesti tunnustatumalt teadlaselt, kogenud leiutajalt ja mitmete patentide omanikult, Eesti Teaduste Akadeemia presidendilt Mart Saarmalt.
