Kuigi Euroopa Patendiameti (EPO) taotluste edetabelit juhivad Aasia tehnohiiud Samsung, Huawei ja LG, tuleb enamik patenditaotlusi siiski Euroopa riikidest.

Euroopa Patendiamet (EPO) töötas 2024. aastal täie auruga. Vastu võeti 199 264 patenditaotlust (-0,1% võrreldes 2023. aastaga) ja välja anti 109 524 patenti (+4,7%). Agaralt taotleti ka ühtse toimega patente (unitary patent), seda juba veerandil (25,6%) juhtudest.

Naistepäeva eel on paslik peatuda leiutistel, mis on tehtud ilu ja moe valdkonnas. Moe arengus on patendid olnud võtmetähtsusega.

Patentidest rääkides mõeldakse sageli tehnoloogiatele, ravimitele või insenerilahendustele. Kuid ka moemaailm on täis uuendusi, mida on kaitstud patentidega, alates ajaloolistest leiutistest, mis muutsid rõivaste praktilisust, kuni tänapäevaste jätkusuutlike lahendusteni.

Pikalt vindunud majandussurutise kiuste ei ole Eesti ettevõtjad vähendanud investeeringuid oma kaubamärkide, leiutiste ja disainide kaitsesse. Kaubamärke kaitstakse agaralt ka Eestis, disainide ja leiutiste kaitsel tõmbab aga selgelt Euroopa turg.  

Sel nädalal avalikustasime Kantar Emoriga koostöös valminud uuringu, mis heidab valgust Eesti ettevõtjate loomevaraga seotud käitumistele ja hoiakutele. Uuring keskendub põhjustele, miks väike- ja keskmise suurusega ettevõtted oma kaubamärke, disaine ja leiutisi kaitsevad ning need kaitsmata jätavad.

Enne patenditaotluse esitamist peaks iga leiutaja tegema otsingud veendumaks, et tema leiutis on uus. Selleks tuleks kasutada aga vaid spetsiaalseid andmebaase ja vältida otsimist nt Google'ist, Youtube'ist või ChatGPTst. Neid keskkondi kasutades võib leiutaja pahaaimamatult avalikustada oma leiutise üksikasjad.

Isejahutuvad ehk isekülmenevad purgid on joogitööstuse innovatsioon, mis võimaldab nautida külma jooki külmkappi või jääd kasutamata. Tõhusa jahutuse saavutamine ühekordses väikekonteineris on osutunud aga üllatavalt keeruliseks ülesandeks.