Registreeritud disain: kas kiiresti muutuvas maailmas veel vajalik?
Praegusel ärimaastikul, kus loevad kiirus ja uuenduslikkus, võib täna unikaalne tootedisain juba homme tunduda vana. Kiired muutused turul panevad küsima: kas oma toote disaini registreerimine on ikka mõistlik?
Tänapäeva muutuvas maailmas tasub ettevõtetel läheneda kaitsmisele strateegiliselt, analüüsides iga disaini väärtust ja kestlikkust. Nii saab olla kindel, et investeering disainilahenduse registreerimisse tasub end ära.
Eestis ja Euroopa Liidus registreeritud disainilahendused kehtivad viis aastat ja neid saab pikendada kuni 25 aastaks. Strateegiliselt võiks seega olla mõistlik registreerida ainult need disainid, millel on potentsiaal mõjutada turgu pikaajalisemalt.
Ettevõtted, kel on palju lühiajaliste trendidega seotud tooteid, võivad kaaluda muid alternatiive.
Iga disain ei vaja registreerimist
Lühikese elueaga toodete puhul võib olla abi ühenduse registreerimata disainilahendusest või autoriõigusest. Selliste õiguste saamiseks ei ole vaja midagi teha ja nendega ei kaasne ka mingeid kulusid. Arvestama peab aga, et ühenduse registreerimata disain kehtib kolm aastat ja kaitseb vaid toote otsese kopeerimise vastu. Ainult autoriõigusele lootma jäädes tuleb jällegi arvestada, et autoriõigus ei kaitse iga toodet.
Lühikese elueaga toodete puhul võib tugineda ühenduse registreerimata disainile või autoriõigusele.
Mõlemal juhul võib olla ka vaja tõendada, et õigusi rikkuv toode on valmistatud just sinu toote järgi. Kui sama disainilahenduse või teose on loonud sõltumatult muu autor, kes suudab tõendada, et ei olnud teadlik kaitstud disainilahendusest või tootest, ei ole õigusi rikutud.
Registreeritud disainil on mitu eelist
Registreeritud disainilahendus pakub siiski tugevamat ja selgemat kaitset kui registreerimata disainilahendus ja autoriõigus.
Esiteks, registreerimine muudab nii disaini kui selle omaniku avalikkusele nähtavaks. See teeb rikkumise korral ka oma õiguste kaitsmise lihtsamaks, sest pole vaja tõendada õiguste kuuluvust. Samuti eeldatakse registreeritud disainilahenduse kehtivust – kui võimalik rikkuja seab kahtluse alla disaini uudsuse või eristatavuse, peab ta taotlema registreeritud disainilahenduse kehtetuks tunnistamist.
Teiseks on registreeritud disainilahendus suurepärane turundusvahend, mis tõstab toote mainet ja väärtust.
Disaini registreerimine muudab nii disaini kui selle omaniku avalikkusele nähtavaks.
Heaks näiteks on Iglusaunad. Tänu registreeritud disainilahendusele õnnestus Maksu- ja Tolliametil pidada piiril kinni konkurendi üldmuljelt sarnased saunad, asi jõudis kohtusse ja õigusi rikkuvad saunad hävitati.
Eduka registreeringu võti on eeltöö
Kuigi disainilahenduse registreerimine on lihtne ja kiire, on äärmiselt oluline enne registreerima asumist teha ära põhjalik eeltöö. Enamik disaine registreerivaid ameteid ei kontrolli, kas disainilahendus on kogu maailmas uudne ja eristatav. Selle eest vastutab taotleja ise.
Selle eest, kas disainilahendus on uudne ja eristatav, vastutab taotleja ise.
Põhjalik taustauuring tähendab, et otsida tuleb enda disainiga sarnaseid disainilahendusi nii disainiregistrites kui ka muudes avalikes allikates taotluse esitamise kuupäeva seisuga. Mõistlik on paluda appi professionaal, kes teab täpsemalt kust ja mida otsida.
Kui eeltöö tegemata jätta, jääb alles risk, et sinu disain ei olegi tegelikult uudne ja eristatav. Sellisel juhul võivad konkurendid taotleda sinu disainiregistreeringu kehtetuks tunnistamist.
Ära avalikusta oma disaini enneaegselt!
Tasub olla ettevaatlik, et mitte ise oma disainilahendust ennatlikult avaldada ja sellega uudsusenõuet või eristatavust rikkuda.
Nii juhtus näiteks Rihannaga, kes Puma loovjuhina kandis sotsiaalmeedias avaldatud piltidel tosse, mille sarnastele soovis Puma poolteist aastat hiljem saada disainiregistreeringut. Euroopa Üldkohus leidis kohtuasjas T‑647/22, et disain oli varem turul avalikustatud ja et Puma disainilahendus ei täitnud taotluse esitamise ajal eristatavuse nõuet.
