Disainireform jõudis võidukalt finišisse
Kaitstud disainilahendus annab selle omanikule relva võitluses pahatahtlike kopeerijatega. Seega on oluline, et nii Eesti kui ka Euroopa Liidu disainilahenduste kaitsesüsteem oleks tõhus.
Tööstusdisainilahenduste kaitse rahvusvahelisel areenil ongi viimasel ajal toimunud märkimisväärsed muutused. Äsja sõlmiti ülemaailmne disainileping, milleni jõuti pärast 15 aastat toimunud läbirääkimisi.
Ka disainilahenduste õiguskaitset uuendavas Euroopa Liidu algatuses on astutud viimane samm. 18. novembril 2024 avaldati Euroopa Liidu Teatajas disainilahenduste õiguskaitse uuesti sõnastatud direktiiv ning ühenduse disainilahendust reguleeriva määruse nr 6/2022 muudatused. Õigusaktid jõustusid 8. detsembril 2024.
Reform muudab disainikaitse taotlemise lihtsamaks, kaasaegsemaks ja läbipaistvamaks.
Reformi eesmärk oli muuta disainilahenduse taotlemise menetlus nii riigiti kui ka Euroopa Liidus lihtsamaks, kaasaegsemaks ja läbipaistvamaks.
Disainireformiga kaasnevad olulisemad muudatused
- Disainilahenduse ja toote mõiste avaram käsitlus, mis vastab paremini digiajastu tehnoloogia arengule. Seni on disainilahendusena olnud võimalik kaitsta toote staatilist välimust (värvid, jooned, kuju, materjal, tekstuur). Nüüd saab kaitsta ka liikumist, muutust või animatsiooni disainilahenduse välimuses. Selgem kaitse on ka disainilahendust sisaldavatel virtuaalsetel toodetel.
- Nähtavate varuosade disainikaitse ühtlustamine Euroopas. See tähendab, et disainikaitse ei tohiks takistada kolmandatel isikutel toota ja müüa varuosi, mida on vaja mitmeosalise toote remondiks, näiteks auto taastamiseks. Sellega liberaliseeritakse varuosade turgu – disainiõiguse omanik ei saa enam tootemonopoli ega võimalust kuritarvitada nii disainikaitse süsteemi.
- Kaitse 3D-printimise vastu. Nüüdsest on vaja disainilahenduse omaniku luba, et luua, kopeerida või teha kättesaadavaks andmekandja või tarkvara, mis salvestab kaitstud disainilahenduse eesmärgiga seda kopeerida.
- Kultuuripärand kui registreerimisest keeldumise alus. Disainilahenduse registreerimisest võidakse keelduda, kui see sisaldab kultuuripärandisse kuuluvaid rahvusliku tähtsusega elemente.
- Liikmesriikides ühtlustatud võimalus lükata registreeritud disainilahenduse avaldamine 30 kuu võrra edasi. Kui disainilahendus pärast registreerimist avaldatakse, võib see mõnikord kahjustada disainilahendustega seotud kaubandustehinguid. Sellistel juhtudel on nüüdsest võimalik avaldamine edasi lükata.
- Uuendatud lõivusüsteem ELi disainilahenduse taotlemisel ja õiguskaitse pikendamisel.
- Klassi ühtsuse nõude kaotamine mitut disainilahendust sisaldava koondtaotluse esitamisel. See muudab disainilahenduse taotlemise tõhusamaks, sest enam ei pea taotleja jälgima, et tooted, milles disainilahendused on ette nähtud sisalduma, kuuluvad kõik Locarno klassifikatsiooni samasse klassi.
Ühenduse disainilahendus kannab nüüd nime Euroopa Liidu disainilahendus.
Uuendatud direktiivi ülevõtmiseks on Eestil aega kolm aastat ehk kuni 9. detsembrini 2027. Määrust hakatakse kohaldama alates 1. maist 2025 (osa artikleid alates 1. juulist 2026).
