Eesti ettevõtjad jätkavad investeerimist kaubamärkide, disainide ja leiutiste kaitsesse
Pikalt vindunud majandussurutise kiuste ei ole Eesti ettevõtjad vähendanud investeeringuid oma kaubamärkide, leiutiste ja disainide kaitsesse. Kaubamärke kaitstakse agaralt ka Eestis, disainide ja leiutiste kaitsel tõmbab aga selgelt Euroopa turg.
Kaubamärkide, disainilahenduste ja leiutiste ehk tööstusomandi kaitsmise aktiivsust võib pidada majanduse üheks indikaatoriks. See peegeldab ettevõtete käekäiku ja annab märku ka tulevikuootustest ja -plaanidest. Ettevõtjad toimetavad turbulentsetel aegadel – üle on elatud lugematu arv kriise. Eesti majandus on tänaseks juba enam kui kaks aastat kestnud langusfaasis, millest väljumise lootusest on alles nüüd rääkima hakatud.
Sellele vaatamata ei ole Eesti ettevõtted võrreldes eelmise aastaga vähendanud investeeringuid tööstusomandi kaitsesse, millega eristume näiteks Soomest ja Taanist, kus taotluste arv on langenud koguni kümmekond protsenti.
Stabiilse taotluste arvuga eristume Soomest ja Taanist, kus taotluste arv on langenud kümmekond protsenti.
Otsus asuda oma loomevara registreerima võib olla ajendatud eri teguritest: ettevõtte majanduslik edu, usk äri kasvu, kaitset vajavad investeeringud, aga ka mõni negatiivne kogemus, näiteks langemine õigusrikkumise ohvriks. Kõige aluseks tuleb siiski pidada ettevõtete teadlikkust – ilma loomevara kaitsmise olulisust mõistmata jäävad vajalikud sammud nii või teisiti astumata.
Alahinnata ei saa kindlasti juba mitu aastat saadaval olnud toetuste mõju. Ilmselt on nii mõnigi ettevõte asunud oma kaubamärki, disaini või leiutist kaitsma tänu Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ameti (EUIPO) SME Fundi toetusmeetmele või läbinud EISi innovatsiooniosaku meetme taotlusprotsessi. Fondile esitati 2024. aastal 346 toetustaotlust 331 Eesti ettevõttelt ja toetustena maksti välja 219 781 eurot. Toetuse taotlejatest 87% olid seejuures mikroettevõtted.
Nii mõnigi ettevõte on asunud oma kaubamärki, disaini või leiutist kaitsma tänu EUIPO SME Fundi toetusmeetmele.
Toetusmeede on avatud ka sel aastal, kuid selle jätkumine järgnevatel aastatel ei ole kindel. Toetuste kadumisel on oht, et ettevõtjad pole valmis tulevikus samal tasemel investeeringuid omal kulul tegema ja loomevara kaitstuses tekib Eesti majandusele tagasilöök.
Kaubamärgitaotluste arv Eestis püsib stabiilne
Eesti Patendiametile esitati 2024. aastal kokku 1181 kaubamärgitaotlust – täpselt sama palju, kui 2023. aastalgi. Ent mitte kõik esitatud taotlused ei saa registreeritud, põhjuseks kas taotluse vormilised puudused või kaubamärgi mittevastavus registreeritavuse nõuetele. Puuduste tõttu lükatakse tagasi või saab keeldumisotsuse ligikaudu 10% taotlustest. Registrisse kanti möödunud aastal seega 1060 kaubamärki.
Puuduste tõttu lükatakse tagasi ligikaudu 10% taotlustest.
Riigisiseste taotluste hulgas on seni domineerinud kohalike ettevõtete taotlused (osakaal umbes 85%) ja nii ka möödunud aastal – 1004 riigisisesest taotlusest (2023. aastal 1018 taotlusest) esitasid valdava enamuse Eesti taotlejad.
2024. aasta taotlejate edetabelisse on jõudnud mitmed teenusettevõtted, esile tõuseb seejuures finantssektor: taotluste arvult esimesel ja kolmandal kohal on vastavalt Bigbank AS ja AS Citadele banka. Taotluste esikümnes jääb erinevalt möödunud aastast silma ka mitu suurt toidutööstusettevõtet, näiteks Premia Tallinna Külmhoone AS, Orkla Eesti AS, AS A. Le Coq ning veinitootja ja -turustaja Global Wine House OÜ.
2024. aastal esitatud riigisisesed taotlused (esikümme)
Mitmeid taotlusi kaubamärkide registreerimiseks esitasid Patendiametile mullu ka väikepruulikojad Kärdla Pruulikoda OÜ ja Taako OÜ. Viimaselt laekus viis taotlust. Samavõrra taotlusi esitasid ka AS Marmiton, Milrem AS, NILS DIRT OÜ ja OÜ ESTOVER PIIMATÖÖSTUS.
Enim kaubamärgitaotlusi esitavad suurettevõtted, nagu Bigbank, Premia ja A. Le Coq.
Pea sama palju kui riigisiseseid taotlusi, esitavad Eesti ettevõtjaid taotlusi Euroopa Liidu kaubamärkide registreerimiseks. Ka ELi taotluste esitamise aktiivsus on Eesti ettevõtjate puhul püsinud samas suurusjärgus nagu 2023. aastal: 2024. aastal esitasid Eesti ettevõtted 919 taotlust Euroopa Liitu (917 taotlust 2023. aastal) ning registrisse kanti 853 kaubamärki (2023. aastal 783).
On märkimisväärne, et suur osa SME Fundist abi taotlenud Eesti ettevõtetest kasutas toetust Euroopa Liidu kaubamärgi registreerimiseks ning Eesti siseriiklikke kaubamärgitaotlusi esitati toetuse abil vaid 42. See näitab, et kohalikule turule keskendunud Eesti ettevõtjatel võib siiski olla huvi ja ressurssi jätkata investeerimist kaubamärgikaitsesse ja seda majandussurutisele vaatamata.
Disainikaitse on alahinnatud
Tööstusdisaine registreeritakse tavapäraselt vähem kui kaubamärke, nii ka möödunud aastal.
EUIPO-sse esitasid Eesti ettevõtted 2024. aastal 198 tööstusdisaini registreerimise taotlust (2023. aastal 171), Eesti Patendiametisse laekus 2024. aastal 20 tööstusdisainilahenduse registreerimise taotlust, millest 19 oli Eesti taotlejatelt (2023. aastal 17 taotlust, kõik Eesti taotlejatelt). Eesti disainitaotlejate hulgas domineerivad seejuures eraisikud.
2024. aastal esitatud riigisisesed disainitaotlused
Lisaks saabus 22 rahvusvahelist registreeringut (2023. aastal 16). Ka siin on kaalukeel paraku Euroopa Liidu kasuks.
Disainikaitse on lihtne ja soodne viis oma toodete väliskuju kaitsta.
Tööstusdisaini õiguskaitse on jätkuvalt alahinnatumaid tööstusomandi kaitse liike. Ometi on disainikaitse saamine menetluslikult lihtne (Eestis ja EUIPOs registreeritakse disainid ilma ekspertiisita), kuid samas vajalik ja soodne kaitsemeede kõigile ettevõtjatele, kelle brändingus mängib olulist rolli toote väliskuju.
Leiutajad vaatavad Euroopasse
2024. aastal esitasid taotlejad Patendiametisse kokku 30 patenditaotlust, neist 27 Eesti taotlejatelt (2023. aastal 32 taotlust, millest 25 olid Eesti taotlejatelt). Kasuliku mudeli registreerimise taotlusi esitati 2024. aastal 35 (2023. aastal 39), neist 31 Eesti taotlejate poolt (2023. aastal 36).
Aasta jooksul registreeriti 31 kasulikku mudelit, millest 23 kuulusid Eesti isikutele (2023. aastal 32, sh 24 Eesti isikutele). Avaldati 14 patenditaotlust (2023. aastal 12) ja välja anti 16 patenti, millest 13 kuulusid Eesti isikutele (2023. aastal 13, millest 12 kuulus Eesti isikutele).
Taotlejate hulgas domineerivad Eesti ettevõtted, aktiivsemaid leiutiskaitse taotlejaid Eestis on Eesti Maaülikool ja Tallinna Tehnikaülikool.
2024. aastal avaldatud patenditaotlused
2024. aastal registreeritud kasulikud mudelid (esinelik)
Numbreid vaadates on selge, et registreerimise aktiivsus leiutiste vallas võiks olla oluliselt suurem – innovatsioonist Eestis puudu ei ole. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi andmetel oli Eesti 2024. aastal tõusnud Euroopa innovatsioonitegevuse tulemustabelis tugevate innovaatorite hulka.
Siiski ei saa öelda, et Eesti ettevõtted oma leiutisi üldse ei kaitseks. Fakt on see, et patenti taotlema hakates on enamikul ettevõtetel sihiks rahvusvaheline turg ning erinevalt kaubamärgist ei piira leiutiste kaitset sedavõrd keele- ja kultuuripiirid.
Kõige värskemad andmed ei ole seni veel laekunud, kuid Euroopa Patendiameti (EPO) statistikast nähtub teatav stabiilsus: kui 2021. aastal avaldas EPO 69 Eestist pärit taotleja patenditaotlust, siis 2022. aastal oli see arv 66 ning 2023. aastal omakorda 71 taotlust. Eesti paikneb EPOsse patenditaotlusi esitanud riikide edetabelis viiekümne taotlejariigi seas 21. kohal (taotluste arv suhtena ühe miljoni elaniku kohta on Eestis 53,38, Leedus 46,14 ja Lätis 14,26, samas kui EPO liikmesriikide keskmine on 136,50).
Patenti taotlema hakates on paljudel sihiks rahvusvaheline turg.
Seni kasutasid välistaotlejad oma leiutiste kaitsmiseks Eestis peamiselt Euroopa patenti. 2024. aastal esitati Patendiametisse 937 taotlust Euroopa patendi jõustamiseks (2023. aastal 938). Nüüd aga hakkab Eesti ettevõtete tegevusvabadust oluliselt piirama üha kasvav hulk ühtse toimega patente – neid registreeriti 2024. aastal juba 28 031 (2023. aastal 17 072).
Mida suurem on Eestis kehtivate patentide arv, seda enam peavad ettevõtted arvestama, et nende tegevus võib minna vastuollu kellegi patendikaitsega, st tekib suurem vajadus teha tootearenduse käigus patendiuuringuid ja arvestada oma toodete turuletoomisel tehnoloogiliste piirangutega.
Ühtse toimega patent (Unitary Patent) on uus patendisüsteem, mis võimaldab ettevõtetel saada ühe taotlusega õiguskaitse korraga kõigis EPO liikmesriikides, mis on süsteemiga liitunud. See lihtsustab ja vähendab oluliselt kulusid võrreldes varasema süsteemiga, kus Euroopa patent tuli pärast EPOs registreerimist igas soovitud riigis eraldi valideerida ja tõlkida. Ühtse toimega patentide mõju saab võrrelda Euroopa Liidu kaubamärkide ja disainide kaitse automaatse laienemisega Eesti territooriumile.
Eesti ettevõtjad taotlesid 2024. aastal ühtse toimega patenti 28 korral (Läti ettevõtted 13 ja Leedu ettevõtted 19 korral).
Leiutiste kaitse Eestis vajab hoogu
Riigisiseste taotluste arv on kõigest hoolimata püsinud viimaste aastate lõikes stabiilne. See näitab, et see patendikaitse nišš on vajalik ja Patendiamet peab jätkuvalt pakkuma ettevõtjatele ja leiutajatele leiutiste riigisisese kaitsmise võimalust.
Patendiamet peab jätkuvalt pakkuma ettevõtjatele leiutiste riigisisese kaitsmise võimalust.
Riigi tasandil vajaks siiski toetust ka eesmärk, et Eesti taotlejad alustaksid patendi rahvusvahelist registreerimist just Eesti esmase taotlusega. Selleks on neil vaja kaalukat põhjust, näiteks võiks selleks olla võimalus esitada esmane taotlus ja läbida menetlus kuni väljaandmiseni inglise keeles. Rahvusvahelise taotluse menetlus on hiljem paratamatult ingliskeelne.
