Kas punktkirjas teksti saab kaubamärgina kaitsta?
Mõni päev tagasi ilmus Delfis uudis, et Saaremaal tegutsev Pöide Pruulikoda lisab esimesena Eestis oma tootele punktkirja, mis aitab nägemispuudega inimestel lugeda kaubal olevat etiketti. Kas selline lahendus võiks olla ka kaubamärgina kaitstav?
Braille ehk punktkirjas teksti võib kaubamärgi kaitsmise kontekstis liigitada ebatraditsiooniliste kaubamärkide alla. Ebatraditsiooniliseks loetakse uut tüüpi, uue kontseptsiooniga kaubamärke, millest osasid – video- ja helifaili formaadis esitatavaid multimeedia- ja helimärke, hologrammmärke jm – hakati Euroopa Liidus registreerima 2017. aastal ning Eestis 2019. Sellistest kaubamärkidest kirjutasime oma blogis möödunud aastal.
Uut tüüpi kaubamärkide esiletõusu on tinginud tänapäeva turudünaamika: ettevõtjad soovivad, et kliendid tunneksid nende tooted ära mitte üksnes visuaalist, vaid ihkavad tõmmata endale tarbija kõigi meelte tähelepanu. Praeguseks on reaalse kaubamärgikaitsega ebatraditsioonilistest tähistest hõlmatud vaid nägemise ja kuulmisega seotud; lõhna-, maitse- ja puutemärgid (mis seonduvad punktkirjaga) alles ootavad oma aega. Selliste märkide esitamiseks ja kaitsmiseks lihtsalt puudub hetkel vajalik tehnoloogia.
Lõhna-, puute- ja maitsemärkide taotluste esitamiseks ja kaubamärgina kaitsmiseks puudub hetkel vajalik tehnoloogia.
Kirjeldada lõhna, maitset või puutel tekkivat aistingut on küll sõnadega võimalik, kuid selline kirjeldus ei ole piisavalt täpne, et kõik seda ühtmoodi mõistaksid; samuti on keerukas esitada taotluse juurde lõhna-, maitse- või tekstuurinäidised ning lõhna- või maitsenäidised ei ole ka ajas säilivad. Seega ei ole vähemasti Euroopa Liidus ja Eestis selliste tähiste kaubamärgina registreerimine veel võimalik. Selge aga on, et tehnoloogiliselt innovatsioonilt oodatakse siin pikisilmi reaalselt toimivaid ja turuvajadustele vastavaid lahendusi. Näiteks võiks 3D printimise kättesaadavamaks muutumine teha võimalikuks puutemärkide registreerimise (nii et igaüks saaks märgi õiguskaitse ulatuse kindlaks teha selle välja printides).
Punktkirjas või sellist kirja sisaldavaid tähiseid seega hetkel taktiilsena kaitsta ei ole võimalik. Pooliku lahendusena oleks võimalik registreerida tähis tavalise kujutismärgi kujul – kuigi märgi funktsioon ja õiguskaitse ulatus ei pruugi sel juhul olla päris see, mida tegelikult soovitakse või taotletakse. Eesti või Euroopa Liidu märkidest siin näidet pole tuua, küll aga on näiteks USA patendiametis saanud kaitse pildikuva Braille kirjas esitatud Stevie Wonderi nimest (märk ei ole enam kehtiv).
