Autoriõiguse komisjon aitab vältida kulukaid kohtuvaidlusi

Järjest enam arutletakse avalikkuses selle üle, keda pidada teose autoriks, kuidas kasutada fotosid ja kust jookseb piir inspiratsiooni ammutamise ja lihtlabase jäljendamise vahel. Kõige otstarbekam on sellise vaidluse korral pöörduda autoriõiguse komisjoni.

Ka Patendiametini jõuavad meilitsi või telefoni teel küsimused autoriõiguse võimaliku rikkumise kohta. Patendiamet saab aga jagada vaid üldisi selgitusi, konkreetse vaidluse lahendamiseks võiks pöörduda autoriõiguse komisjoni. Komisjon loodi Patendiameti juurde 2021. aastal ja on lepitusorgan, mis lahendab autoriõiguse ja sellega kaasnevate õigustega seotud vaidlusi.

Lepitaja on autoriõiguse valdkonna spetsialist, kes on pooltest sõltumatu. Lepitaja toetab osaliste suhtlust, aitamaks neil leida vaidlusküsimusele lahendus. Vajadusel toimub lepituskohtumine ja tehakse lepitusettepanek. Lepitusmenetlus lõppeb, kui komisjon kinnitab lepituskokkuleppe või kui lepitusmenetlus katkeb kas poolte soovil või neist tulenevatel asjaoludel.

Lepitusmenetlus on võimalus vältida aja- ja rahakulukat kohtuvaidlust.

Sõltumatu vahendaja abil toimuvas lepitusmenetluses võivad pooled saavutada kokkuleppe, vältides nii aja- ja rahakulukat kohtuvaidlust.

Millal algatada menetlus?

Lepitusmenetlust võib alustada näiteks juhul, kui fotot on kasutatud autorilt luba küsimata mõne ettevõtte reklaamis, ja autor soovib pildi kasutamise lõpetamist. Samuti olukorras, kus kirjatüki autor avastab, et tema teosele pole korrektselt viidatud või see on tema nõusolekuta avaldatud muudetud kujul.

Lepitusmenetlust või alustada näiteks siis, kui fotot on kasutatud autorilt luba küsimata ja autor soovib kasutuse lõpetamist. 

Komisjon lahendab ka vaidlusi, mis puudutavad autorilepingu muutmist ja selle alusel toimuva kasutusega kaasnevat teavitamiskohustust. Nii võib komisjonist abi saada autor või esitaja, kes on üldjuhul autoriõigussuhte nõrgem pool ja kel on vajaka julgusest või teadmistest, et oma õigusi tõhusalt kaitsta.

Komisjoni menetlusele kohaldatakse lepitusseaduse sätteid. See tähendab, et lepitusmenetlus tuleb kõne alla vaid siis, kui mõlemad pooled on sellega nõus. Kui teine vaidluspool ei soovi lepitusmenetlust alustada, jääb taotlejale võimalus pöörduda kohtusse.

Miks mitte kohtusse pöörduda?

Autoriõiguse komisjon ei ole kohustuslik kohtueelne menetlus – vajadusel saab pöörduda ka otse kohtusse. Kui olukord on kriitiline, võib kohtusse esitada taotluse hagi tagamiseks, näiteks kohtumenetluse ajaks autoriõigust rikkuva teose müügi peatamiseks. Autoriõiguse komisjonis sel viisil õigusi tagada ei saa. Kohtumenetluse puhul peab aga arvestama suurema ajakuluga, hagi esitamisel tuleb tasuda riigilõiv ja menetlusega võivad kaasneda suuremad kulud esindajatele.

Autoriõiguse komisjoni pöördumine on tasuta, menetlus on kiirem ja vähem formaalne.

Autoriõiguse komisjoni pöördumine on tasuta, ehkki lepitajal on siiski õigus nõuda kokkulepitud suuruses lepitustasu. Komisjoni menetlus on kiirem ja vähem formaalne. Kui kohtumenetlus on enamasti avalik, siis lepitusmenetlus on konfidentsiaalne. Komisjoni kinnitatav kokkulepe on täitedokument – sarnaselt kohtuotsusele saab selle täitmiseks vajadusel pöörduda kohtutäituri poole.

Kuidas menetlust alustada?

Selleks et komisjonis menetlust algatada, tuleb esitada kirjalik allkirjastatud avaldus meiliaadressile patendiamet@epa.ee või postiaadressile Tatari 39, Tallinn. Avaldusse tuleb märkida avaldaja ja vastaspoole nimi, elukoht ja kontaktandmed. Avalduses esitatakse võimalikult täpselt ja selgelt vaidluse aluseks olevad asjaolud ja avaldaja taotletu. Nõuetele vastav avaldus saadetakse vastaspoolele, kes võib kinnitada lepitusmenetlusega nõustumist ning esitada oma seisukohad.

Lisateavet nii autoriõiguse komisjoni kui ka muude autoriõiguse valdkonna küsimuste kohta saad Patendiameti kodulehelt ja aadressilt autor@epa.ee. Lisaks on teisipäeviti kella 10.00–13.00 avatud Patendiameti autoriõiguse konsultatsioonitelefon 5867 7703.

Kadri Kroodo
Kadri Kroodo

Intellektuaalomandiõiguse osakond

Õigusnõunik

Autentimine ID kaardiga