Veebist leitud fotode kasutamine on pealtnäha lihtne ja süütu tegevus, kuid tegelikult tuleb alati eeldada, et pilt on autoriõigusega kaitstud. Ei tasu jääda lootma, et keegi selle väärkasutust ei märka – ka Eestis on ettevõtteid, kes seiravad fotode kasutamist ja kellele fotograafid on andnud volituse nõuda autoriõiguse rikkumise eest hüvitist.
Igal aastal tähistatakse 26. aprillil intellektuaalomandipäeva. Maailma Intellektuaalomandi Organisatsiooni ehk WIPO liikmesriigid otsustasid hakata nii märkima WIPO asutamise konventsiooni, mis jõustus 1970. aastal 26. aprillil. Eestis on seda päeva sisustatud mõne intellektuaalomandi üritusega juba 2000. aastast ehk päeva tähistamise algusest peale. Sel aastal on päeva tunnuslause „Koos saame hakkama“.
Autoriõigus rakendub automaatselt.
Tihti tekib õpetajatel ja õpilastel küsimusi õppetöös ja koolitustel autoriõigusega kaitstud sisu kasutamise kohta. Anname vastused mõnele kõige põletavamale küsimusele.
Sotsiaalmeedias võib tihti näha pilte, kus kondiitrid ja lapsevanemad demonstreerivad sünnipäevatorte, millel ilutseb lapse lemmik multifilmitegelase kujutis. Ilmselt on nii mõnigi kahelnud, kas selliste tortide valmistamine on ikka korrektne ja seaduslik.
Autoriõigus tekib kirjandus-, kunsti- ja teadusteostele. Autoriõiguse seaduse tähenduses loetakse teoseks mis tahes originaalset tulemust kirjanduse, kunsti või teaduse valdkonnas. Teos peab olema väljendatud mingisuguses objektiivses vormis ja olema selle vormi kaudu tajutav ning reprodutseeritav kas vahetult või mingi tehnilise vahendi abil. Teos on originaalne, kui see on autori enda intellektuaalse loomingu tulemus.
Tihti tekib autoritel küsimus: mis ikkagi on ja mis ei ole autoriõigusega kaitstud?