Taimesortide nimesid kaubamärgina kaitsta ei saa

Uusi taimesorte saab kaitsta sordikaitsega, mis tagab aretajale ainuõiguse oma sordile. Sordinimele aretajal aga ainuõigust pole ja see peab taimesordi paljundamisel ja turustamisel kõigile vabaks kasutamiseks jääma. 

Sordinimi on nimi, millega tähistatakse kasvatatavate elustaimede või külviseemnete sorte või alamliike. Näiteks on „Maret”, „Ando” ja „Jõgeva kollane” hariliku kartuli sordinimed.

Sordinimi pole kellegi ainuõigus, vaid kõigile vabalt kasutatav üldnimetus.

Kui tavaliselt eeldame, et nimele on selle omanikul ainuõigus, siis taimesordi nimed on siin oluline erand – sordinimedele selle aretajal ainuõigust pole. Uute taimesortide kaitse ehk UPOV* konventsiooni kohaselt on sordile antud nimi üldnimetus. Konventsiooniosalised, sh Eesti, peavad sellisel juhul tagama, et kaitstud sordi õigused ei takistaks sordinime vaba kasutamist. Igaüks peab kaitstud taimesordi või sordi paljundusmaterjali turustamisel saama sordinime kasutada.

Seega pole sordinimi kellegi ainuõigus, vaid üldnimetus, mis peab jääma kõigile vabaks kasutamiseks sordikaitse saanud taimesordi tähistamiseks.

Sordinime ja kaubamärgi sarnasuse otsustab üldmulje

Kaubamärk on sõna, kujund või elementide kombinatsioon, mis aitab tarbijal eristada ühe ettevõtja kaupa teise ettevõtja sama liiki kaubast. Et kaubamärgina toimida, peab tähis seega tarbija jaoks eristuma. Kuna sordinimed on üldnimetused, siis eristusvõimet neil pole ja kaubamärgina need ei toimi. 

Kaubamärgiseadus sätestabki, et tähis, mis koosneb varasemast sordinimest või mille peamistes elementides sisaldub varasem sordinimi, kaubamärgina kaitset ei saa. Näiteks registreeriti Patendiametis põllumajandus- ja aiandussaaduste tähistamiseks kaubamärk MAMBA. Kuna „Mamba“ on hariliku aedoa sordinimi, pidi taotleja kaubamärgi loetelust välistama aedubade perekonda kuuluvad taimeliigid.

Kui sordinimi on vaid üks kaubamärgi paljudest elementidest, ei takista see kaubamärgi registreerimist.

Kuidas aga hinnata, kas sordinimi on kaubamärgi peamine element? Hindamisel võetakse arvesse kõikide komponentide mõju kaubamärgi üldmuljele. Kui sordinimi on vaid üks kaubamärgi paljudest elementidest või pole teiste elementidega võrreldes nii silmatorkav (nt paigutuse või suuruse tõttu), ei takista see kaubamärgi registreerimist.

Samuti ei ole probleemi, kui elementide tervikul tekib teisene tähendus. Näiteks ei nähtud Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ametis vastuolu sordinimega „Choice" kaubamärgi „BUTCHER’S CHOICE“ puhul – märgi elemendid moodustavad siin selgelt teisese tähendusega terviku („lihuniku valik“).

Nimi jääb kehtima ka pärast sordikaitse lõppemist

Kaubamärgina kaitsmist ei võimalda seejuures nende sortide nimed, mis on saanud sordikaitse Eestis, Euroopa Liidus või UPOV konventsiooni osalisriigis ja seda enne kaubamärgitaotluse esitamise kuupäeva. 

Tähele tuleb ka panna, et isegi kui sordikaitse on aegunud, lõppenud või sellest on loobutud, jääb sordinimi ikkagi kehtima ja selle kasutamine on taimesordi turustamisel kohustuslik. Seega ei saa kaubamärgina registreerida ka nende sortide nimesid, mille sordikaitse enam ei kehti.

Kaubamärgina ei saa registreerida ka nende sortide nimesid, millele sordikaitse enam ei kehti.

Kaubamärgiseaduse vastavat pügalat kohaldatakse seejuures ainult töötlemata põllumajandus-, vesiviljelus-, aia- ja metsasaadustele (töötlemata teraviljad ja seemned, värsked puu- ja köögiviljad, värsked ürdid, looduslikud taimed ja lilled, istutussibulad, -seemikud ja -seemned; linnased). Töödeldud kaupade puhul, nagu kuivatatud lilled või taimed, sordinimed kaubamärgi kaitsel takistuseks ei saa.

Hea teada

Eestis kaitstud sordid ja nende sordinimed on kantud sordiregistrisse, mida peab Põllumajandus- ja Toiduamet. Sordikaitset ja sordinimede registreerimist reguleerib taimede paljundamise ja sordikaitse seadus.

* The International Union for the Protection of New Varieties of Plants