Kahlo, Matisse’i ja Wiiralti pärandit saavad nüüd kõik vabamalt kasutada

Pea iga aasta 1. jaanuaril vabaneb autoriõiguse alt mõne tuntud autori looming. Tänavu jõudsid avalikku omandisse Frida Kahlo, Henri Matisse’i ja meie oma armastatud Eduard Wiiralti teosed. Kuigi see tähendab uusi ärivõimalusi, ähvardab ettevõtjaid siin varjatud juriidiline lõks.

Iga aasta 1. jaanuaril jõuab mitmete autorite looming avalikku omandisse. See tähendab, et loometööd, sh kunstiteosed, ei kuulu enam autoriõiguse alusel ühelegi isikule ega organisatsioonile ning et neid saab ilma autoriõiguse piiranguteta vabalt reprodutseerida, levitada ja ka ärilistel eesmärkidel kasutada.

Autoriõigus kehtib enamikus riikides autori eluajal ja teatud aja pärast tema surma. Euroopas ja sealhulgas ka Eestis kehtib autoriõigus 70 aastat pärast autori surma. Selle aasta algul möödus 70 aastat kahe ülemaailmselt tuntud kunstniku, ikoonilise Mehhiko sürrealisti Frida Kahlo ja fovismi rajaja Henri Matisse’i surmast.

1954. aastal suri ka Eesti üks nimekamaid kunstnikke Eduard Wiiralt, kelle „Põrgu“, „Kabaree“ ja „Lamav tiiger“ kuuluvad Eesti kunsti tüviteoste hulka.

Kunstnike loomingu motiivide kasutamine toodetel aitab tarbijat ostma meelitada.

Kirjanikud, kunstnikud, filmitegijad, disainerid ja ettevõtjad saavad Kahlo, Matisse’i ja Wiiralti loomingu vilju kasutada nüüd täiesti uuel viisil. Tõenäoliselt hakatakse nende tööde tuntud motiive kasutama reklaamides ja popkultuuris.

Samuti toob see ettevõtjatele kaasa rohkelt ärivõimalusi: tuntud autorite loomingu kasutamine toodetel – alates rõivastest kuni mobiiltelefoni ümbristeni – on hea võimalus tarbijat ostma meelitada.

Nime kasutamine võib tuua süüdistuse kaubamärgiõiguse rikkumises

Osa kunstnike pärandist on ka nende nimi, mille kasutamise vastu äritegevuses samuti huvi tuntakse. Autori isikunimele seejuures autoriõiguse kaitse ei laiene. Autoriõigus eeldab teatud tasemel loovust ja originaalsust, inimese nimi on aga isiku identifitseerija, mitte loominguline teos.

Tuntud autorite nimede kasutamisel jälgi, et need poleks kaubamärgina registreeritud!

Nimede kasutamisel ähvardab ettevõtjaid aga juriidiline lõks – nimed võivad olla kaitstud kaubamärgina. Näiteks kaitseb seda osa Frida Kahlo pärandist tema perekonna loodud Frida Kahlo Corporation. Organisatsioonil on ainuüksi Euroopa Liidus 40 kehtivat kaubamärki, mis sisaldavad muu hulgas kunstniku nime ja mis on registreeritud paljudele toodetele-teenustele, nagu parfüümid, ehted, trükised, mööbel, toidukaubad, haridus- ja kultuuriteenused, toitlustus jm.

Kuigi autoriõigus kunstniku nimele ei kehti, võib igaüks, kes proovib Frida Kahlo nime kaubandustegevuses kasutada, olla vastutav kaubamärgiõiguse rikkumise eest.

Ettevaatust ka Wiiralti nime kasutamisel!

Tähelepanelik võiks olla ka Wiiralti nime kasutamisega. Patendiameti andmebaas näitab, et Eestis kehtib juba 1998. aastast kaubamärk Wiiralti KOHVIK, mille omanik on AS Veskaru ning mis on registreeritud toitlustusteenustele.

Wiiralti nimi on kaitstud toitlustusteenuste kaubamärgina.

Seega peaksid muud toitlustusteenuste pakkujad olema nime kasutamisel pigem ettevaatlikud, et ei tekiks vastuolu varasemate kaubamärgiõigustega. 

Mari-Epp Tirkkonen
Mari-Epp Tirkkonen

Kaubamärgiosakonna peaekspert

Cady Kaisa Rivera
Cady Kaisa Rivera

Intellektuaalomandiõiguse osakonna juhataja

 

Autentimine ID kaardiga