5 sammu oma kaubamärgi kaitsmiseks: Kodulehtla kogemus

Tegutsemine ettevõtjana on mulle andnud olulise õppetunni: kui leiad oma tootele või teenusele väga hea nime, siis kaitse see kaubamärgina, sest muidu võib see ühel päeval lihtsalt käest libiseda.

Sain selle kogemuse valusal moel ühe oma varasema projektiga.

Kui alustasin nüüd kodulehtede tegemist, otsisin nime, mille alla oma teenused koondada ja mis sobiks ka veebiaadressiks. Pika ajurünnaku tulemusel jõudsin nimeni Kodulehtla. See tundus nii hea ja omapärane nimi, et registreerisin kiiresti domeeni kodulehtla.ee ja hakkasin kohe uurima võimalusi Kodulehtla nimi kaubamärgina ära kaitsta, et vältida varasema kordumist.

Toongi välja mõned näpunäited, mis minu kogemuse põhjal aitavad sind oma brändi paremini kaitsta.

1. Tee selgeks, kas sinu valitud nimi ja logo sobivad kaubamärgiks

Kaubamärk on tähis, mis eristab sinu kaupu või teenuseid teiste ettevõtjate omadest, kuid see ei ole sama, mis äri- või domeeninimi. Kuigi ettevõtlusega saab tegeleda ka registreerimata kaubamärgiga, kaasneb ametliku kaitse puudumisega risk kaotada oma brändinimi konkurendile.

Kui sa oma kaubamärki ei kaitse, võid kaotada selle konkurendile.

Seetõttu on oluline juba varakult hinnata, kas sinu valitud tähis on kaubamärgina registreeritav: see peab olema eristuv ega tohi kirjeldada sinu toote või teenuse omadusi. Näiteks ei saa registreerida sõna „Leib“ leiva tootmisele või „Auto“ sõidukite müügile, väljendeid „Hea veebileht“ veebiteenusele või „Värske mahl“ joogile. Sellised tähised peavad jääma kõigile ettevõtjatele vabaks kasutamiseks.

Teine ohtlik takistus on, kui keegi teine on jõudnud sama või sarnase nimega juba varem turule tulla. Sestap tee eelnev kontroll, ega varasemalt mõnda identset või väga sarnast kaubamärki pole sinu tegevusvaldkonnas juba registreeritud. Vastasel juhul võib omanik su märgi vaidlustada. 

2. Vali, mis liiki kaubamärki soovid kaitsta

Kaubamärke on mitut liiki, kuid minu jaoks jäid sõelale kolm:

• sõnamärk: kaitseb ainult nime, olenemata kirjatüübist või värvist;
• kujutismärk: ainult graafiline element või logo ilma tekstita;
• kombineeritud kaubamärk: nime ja logo kombinatsioon.

Kodulehtla puhul õppisin, et piiratud eelarve korral tasub alustada sõnamärgist. Logo võib aja jooksul muutuda, kuid nimi on brändi vundament.

3.  Mõtle läbi, millises piirkonnas ja mis toodetele või teenustele kaitset soovid

Kaubamärgikaitse on alati piirkondlik. Eesti Patendiametis registreeritud kaubamärk kehtib ainult Eesti territooriumil – see on odavaim ja kiireim variant kohalikule tegijale. Kodulehtla puhul valisingi teadlikult Eesti kaitse, kuna minu teenused on suunatud puhtalt Eesti turule.

Euroopa Liidus (EUIPOs) registreeritud märk kaitseb su nime või logo kõigis 27 liikmesriigis. See on kallim, kuid vajalik, kui plaanid eksporti. Rahvusvaheline kaitse (WIPO) võimaldab laiendada kaitset riikidesse väljaspool ELi (nt USAsse, Norrasse, Ühendkuningriiki), valides ise just need turud, kuhu on plaanis siseneda.

Kaubamärk registreeritakse kindlates tegevusvaldkondades ehk klassides ja need tuleks enne taotluse täitma hakkamist enda jaoks selgeks teha. Näiteks kui pakud veebiarendust nagu mina, valid klassi 42, kui toodad rõivaid, klassi 25.

Mõtle läbi, mis piirkonnas ja mis kaupadele-teenustele kaitset soovid. Liiga laia haardega võtad asjatu riski.

Iga äri on erinev ja ka selle vajadused on spetsiifilised, seetõttu on selline optimeerimine mõistlik. Liigne haare võib kaasa tuua asjatuid riske – mida rohkem klasse ja piirkondi valid, seda suurem on tõenäosus riivata kellegi teise huve ja saada vaidlustus teiselt ettevõtjalt.

4. Tugine ametlikule infole ja vajadusel küsi nõu

Kaubamärgiõigus on spetsiifiline valdkond. Foorumid ja sotsiaalmeediagrupid on täis pooltõdesid. Seetõttu tasub ka minu kogemuslugu võtta just sellena – ühe ettevõtja isikliku kogemusena. Iga kaubamärk ja olukord on unikaalne ning võib nõuda isemoodi lähenemist.

• Tee ära eeltöö. Mõtle läbi, mida soovid kaitsta, millisel kujul, millises klassis ning mis piirkonnas. Esimese asjana külasta selleks Patendiameti kodulehte – seal on suurepärased selgitused ja juhendid.
• Küsi nõu. Patendiamet pakub võimalust küsida enne taotluse esitamist tasuta nõu. Nad ei garanteeri edu, kuid saavad viidata ilmsetele takistustele. Mina sain lisaks heale nõule ka julgust asjaga edasi minna.
• Kaalu patendivoliniku kaasamist. Kui sul on keeruline juhtum, võid palgata professionaali.

5. Esita taotlus läbimõeldult

Eestis saab kaubamärgitaotluse täita mugavalt Patendiameti e-teenuste portaalis. Et taotluse esitamine oleks ladus, tasub teada veel paari praktilist detaili:

• Omanik. Kaubamärki saab taotleda nii eraisikuna kui ettevõttele. Mõnel juhul eelistavad asutajad hoida intellektuaalomandit isiklikult ja litsentsida seda oma firmale. Mina otsustasin registreerida kaubamärgi ettevõttele.
• Riigilõiv. Taotluse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv, mille suurus sõltub valitud klasside arvust (üks klass on põhilõivu sees, iga järgnev lisab tasu).
• Kehtivus. Kaubamärk kehtib 10 aastat. Pärast tähtaja möödumist saab kaubamärgi registreeringut pikendada.

Kaubamärki saad taotleda nii ettevõtja kui eraisikuna. 

Boonus: küsi kaubamärgi kaitsmiseks toetust

Tagantjärele vaadates polnud Kodulehtla nime registreerimine keeruline. Ja kuigi protsess võttis omajagu aega, oli lõpptulemus vaeva väärt. See andis vajaliku kindlustunde turundusse investeerimiseks, sest nüüd tean, et keegi ei saa minu Kodulehtlat lihtsalt ära kaaperdada.

Üheks boonuseks loen ka konsultatsiooni käigus Patendiametist saadud vihjet Euroopa Liidu SME Fundile, mis toetab väikeettevõtete kaubamärkide registreerimist. Kuigi konkreetne taotlusvoor võib hetkel olla suletud, tasub ka sellistel võimalustel silma peal hoida.