LEGO tähtis kohtuvõit: legomehikese kaubamärk jääb kehtima
LEGO robotmehikest kujutavat kaubamärki on aastate jooksul korduvalt tühistada proovitud. Teised sarnaseid moodulmänguasju tootvad ettevõtted on tundnud, et tuntud klotsitootja märk on neil risti teepeal ees. Hiljuti otsustas kohus, et legomehikese kaubamärk jääb kõige kiuste kehtima.
1. aprillil 1996 hakkas vastloodud Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO) vastu võtma kaubamärgitaotlusi. Kohe esimesel päeval saabunud tuhandete taotluste seas oli ka klotsitootja LEGO kaubamärgitaotlus nn legomehikese mänguasjale:
Läks aega tervelt neli aastat, kuni amet otsustas märgi registreerida. LEGO esitatud kasutusmaterjalid andsid alust seda just nende kaubamärgiks pidada.
Tegu on üht erilist liiki, ruumilise kaubamärgiga – robotmehikesega, keda esitletakse nii eest, kõrvalt, tagant, pealt kui alt. See on eraldatavatest osadest ehk moodulitest koosnev mänguasi, mida saab liikuma panna nii pea kohal olevast nupust kui jalaalustest lülititest.
Pärast märgi registreerimist Euroopas on märki püütud korduvalt tühistada. Teisedki ettevõtjad soovivad toota sarnaseid moodulmänguasju ning neile on tundunud, et LEGO märk võib neile selles takistuseks olla.
Legomehike ettevõtjate turmtule all
Ettevõtjad on läbi aastate väitnud üht: LEGO kaubamärgi ehk robotmehikese välimuse tingib mänguasja olemus ja kujutisel näidatu osutab üksnes selle tehnilisele kasutusotstarbele – et see on osadest kokkupandav mänguasi, mida saab nuppude abil liikuma panna. Sellised tähised reeglina kaubamärgina registreeritavad ei ole.
Toote tehnilist otstarvet näitavad tähiseid reeglina kaubamärgina kaitsta ei saa.
Mitmetes apellatsioonivaidlustes on EUIPO aga eranditult LEGO poolele asunud. Nende sõnul ei tähenda registreering sugugi, et LEGO saab ainuõiguse kokku sobitatavatest tükkidest mänguasju toota. LEGO robotmehike on omapärane, erineb muudest turul olevatest mänguasjadest ja teised ei pea tootma täpselt samasuguseid mänguasju.
Teised klotsitootjad tehku teistsuguseid mehikesi
Üks selline vaidlus jõudis Euroopa Üldkohtuni, kes hiljuti kohtuasjas otsuse ka tegi. Nimelt püüdis Saksa ettevõte BB Services GmbH taaskord tõestada, et kõik vaidlusaluse kaubamärgi omadused on moodulfiguuri puhul loomuomased ja on seotud üksnes kauba olemusega.
Siiski jäi samasse paati LEGOga ka kohus, leides, et apellatsioonikoda ei olnud oma otsuses eksinud. Koda oli märkinud õigesti, et vaidlusalusel tegelaskujul on eripärane kujundus ja selle puhul on esmatähtsad kaunistavad ja fantaasiat väljendavad detailid, mis ei täida kauba tüüpilist otstarvet: nt silindrikujuline pea silmade ja suuga, nina ja kõrvadeta; küünarnukist kergelt painutatud käed, mis lõppevad haaratsikujuliste käelabadega, ning jalad, mille taldadel on süvendid ja tagaküljel kaks ümarat avaust.
Koda oli märkinud õigesti, et vaidlusalusel tegelaskujul on eripärane, turul eristuv kujundus.
Veelkord leidis seega kinnitust mõte, et oma funktsiooni täitmiseks ei pea moodulmänguasi tingimata just selline välja nägema.
Toote turul tavapärasele kujule kaubamärgimonopoli ei saa
Mida tasub tootjatel sellest vaidlusest kõrva taha panna? Tõepoolest, kaubamärgina on võimalik kaitsta toote väliskuju ja näidata võib ka kauba kasutusviisi. Seda aga ainult juhul, kui kaitstav kujutis eristub teistest turul olevatest sama valdkonna kaupadest. Kaubamärgikaitse ei ole kindlasti mõeldud selleks, et märgi omanik saaks monopoli toota teatud tüüpi või kindla otstarbega kaupu.
