Tehisintellekti kasutaja pole veel autor
Isegi kui mõnd tehistaibu abil loodud teksti või pilti viimistled või muudad, ei pruugi sa olla selle teose autor. Autoriõiguse kaitse võib saada vaid tekstile ja pildile tehtud muudatuste kiht.
Värskelt selle aasta septembris kinnitas USA autoriõiguse ameti vaidlustuskomisjon, et teosena ei saa registreerida Jason M. Alleni nimelise kunstniku tehisintellekti programmiga Midjourney genereeritud pilti. Taotleja väitis, et on pildi loomisel kasutanud 624 töökäsku, parandanud fototöötlusprogrammiga pildil olevaid vigu ja lisanud uut sisu. Ometi leidis amet, et Allen ei saa pildile tervikuna autoriõiguse kaitset, kuna tegu ei ole inimese loodud teosega.
Autoriõigus kaitseb vaid inimese loomingulisi valikuid
Eesti autoriõiguse seadus sätestab selgelt, et autor on füüsiline isik, kes on loonud teose. Kohtupraktika kohaselt pole siiski igasugune sisu autoriõigusega kaitstud – teose loomisel peab inimene olema rakendanud loovust, teinud isikupäraseid valikuid. Tehistaibu kasutamisel ei pruugi aga inimese loomingulised valikud olla tuvastatavad. Programmile antud töökäsu ja tulemuse vahel on justkui must kast, milles toimuvat kasutaja ei juhi. Liiatigi on teada, et ka kahe identse töökäsu sisestamisel võib tulemus olla erinev.
Teose loomist juhib programm, mis pidevalt õpib ja ennast uuendab.
USA autoriõiguse ameti otsuses leiti, et Midjourney ei tõlgenda töökäske täpsete juhistena luua konkreetses väljendusvormis tekst või pilt, sest programm ei mõista keelt ja grammatikat samal moel kui inimene. Seega juhib teose loomist programm, mis pealegi pidevalt õpib ja ennast uuendab. Tehisaru genereeritud teksti sõnastuses ja pildi ülesehituses mängib rolli juhus, inimene saab juhtida üksnes ettevalmistavat protsessi. Seega ei ole tehistaibu kasutajal autoriõigust roboti genereeritud pildile või tekstile.
Erandiks on olukord, kui teose loomisel on kasutatud tehnilist laadi abivahendeid, kuid loomingulist protsessi on juhtinud inimene. Nii võib olla näiteks juhul, kui tehisintellekti abil on otsitud faktiteavet või parandatud tekstis keelevigu. Autoriõigus pole välistatud, kui inimene on mitme tehisaru genereeritud tulemi kombineerimisel loonud uue originaalse teose, milles väljendub tema loovus. Autoriõigusega võib olla kaitstud ka konkreetses sõnastuses tööjuhis, mille inimene juturobotile annab.
Mis juhtub, kui tehistaibu kasutajat autoriks pidada ei saa?
Sellisel juhul ei saa töö suhtes teostada üksnes autorile kuuluvaid seadusest tulenevaid isiklikke ja varalisi õigusi. Näiteks pole inimesel õigust esineda üldsuse ees teose loojana, keelata teoses muudatuste tegemist, teose kopeerimist, levitamist, üldsusele edastamist jne.
Osa arvab, et autoriks tuleb pidada keeleõppemudeli loojat, teised, et tehisintellekti loomingut tuleks kaitsta eritingimustel.
Autoriõiguse ja tehisintellekti omavahelised seosed on praegu tuline aruteluteema ning (kohtu)praktika neis küsimustes on alles kujunemas. Osa on arvamusel, et autoriks võib pidada hoopis keeleõppemudeli loojat, teised leiavad, et tehisintellekti loomingut tuleks kaitsta teistsugustel tingimustel või et see on autoriõiguse mõttes vabalt kasutatav. Euroopas menetletakse praegu tehisintellektimääruse eelnõu, mille üks eesmärk on muuta tehisintellektimudelite treenimine ja kasutamine läbipaistvamaks.
Ilmekas näide autoriõigusega seotud segadusest on vaidlus USA ettevõtete Getty Images ja Stability AI vahel. Vaidluses heidetakse viimasele ette autoriõigusega kaitstud pildipanga fotode kasutamist enda tehisintellektimudelis, kusjuures genereeritud piltidel on tuvastatavad ka algsete fotode vesimärgid. Veel pole selge, kes vastutab juhul, kui tehisintellekti genereeritu rikub kolmandate isikute intellektuaalomandiõigusi.
