Ettevõtja, kes soovib Eestis oma kaubamärki kaitsta, saab valida, kas taotleda Eesti või Euroopa Liidu kaubamärgi registreerimist. Patendivolinikuna soovitan sageli Euroopa Liidu kaubamärki, sest ühe taotluse ja mõõdukate kuludega saab lisaks Eestile kaitse veel 26 riigis.

Kuid on ka olukordi, kus tulevad esile Eesti kohaliku kaubamärgi eelised, toon neist mõned olulisemad siin välja.

Kolmapäeva hommik maksuametis. Fuajees sagivad võttegrupi liikmed, samas istuvad laua taga Peeter Oja ja Rene Vilbre. Oja on Alev Strömi kulmud ette kleepinud ja juba on õhus kerget koomikat. Laual on laiali esemed, mille otstarve ja olemus jäävad meile tabamatuks – Vilbre selgitab, et need on tollis inimestelt konfiskeeritud. Oja tutvustab väikest rohelist vändaga jubinat kui Katla Vallot ja ähmaselt pähklitange meenutavat eset kui Kurganovi Peigitsat. Ta on neile jaburatele vidinatele video jaoks tõeliselt ägedad kaubamärgid välja mõelnud!

Ülemaailmse intellektuaalomandipäeva  puhul korraldasime huvilistele viktoriini, kus sai proovile panna oma teadmisi intellektuaalomandi kaitsmisest. Kuigi üldiselt võib vastuste põhjal hinnata intellektuaalomanditeadlikkust heaks, joonistus siiski selgelt välja kolm põhimõtet, mille vastu kiputakse eksima.

Hea kaubamärk ei kirjelda kaupa ja teenust

Mõni päev tagasi ilmus Delfis uudis, et Saaremaal tegutsev Pöide Pruulikoda lisab esimesena Eestis oma tootele punktkirja, mis aitab nägemispuudega inimestel lugeda kaubal olevat etiketti. Kas selline lahendus võiks olla ka kaubamärgina kaitstav?

Kui teemaks on kaubamärk, mõeldakse tavaliselt edukale äritegevusele. Millise tähise abil toodet paremini müüa või edukamalt teenust pakkuda? Võib-olla mõtleb mõni eriti ambitsioonikas ärimees ka surematusest. Ehk juhtub nagu Henry Fordiga, kes enam kui sada aastat tagasi pani oma autofirmale nimeks Ford ja nüüdseks ei ole vähemalt autoasjanduses enam ammugi tegemist tavapärase inglisekeelse perenimega. Kui Ford ja auto, mõeldakse ikka Henry Fordile. Ja kui mööda vurab luksuslik Mercedes-Benz, meenub teine ammuste aegade autoärimees Karl Benz.

Intellektuaalomandipäeva hakati Maailma Intellektuaalomandi Organisatsiooni ehk WIPO eestvõttel tähistama aastal 2000, kui liikmesriigid otsustasid sellel päeval hakata ära märkima WIPO konventsiooni, mis jõustus 1970. aasta 26. aprillil. Eesti on algusest peale intellektuaalomandipäeva tähistamisel kaasa löönud, korraldades selleks puhuks eri sündmusi, mis juhivad avalikkuse tähelepanu oma loodu kaitsmise vajalikkusele.