Viimastel aastatel on korduvalt kõlanud kriitikanoot Eesti teadlaste ja ettevõtjate, aga ka riigi suunal: patenditaotlusi esitatakse meil liiga vähe. Ajakirjanduses ja ekspertide aruteludes on küsitud, miks on Eesti leiutajad ja ettevõtted oma loomevara kaitsmisel tagasihoidlikud ja mida saaks teha olukorra parandamiseks.

Vanni ajalugu peegeldab nii mugavuse, tehnoloogia kui ka hügieeniarusaamade arengut. Kivikausist, kus kunagi pesid end preestrid ja valitsejad, on tänapäeval saanud äpi või häälkäsklusega juhitav spaa. Aegade jooksul on leiutajad vannidele taotlenud sadu patente – osa neist praktilised, osa futuristlikud.

Septembri algul toimub Tallinnas 14. AIPPI Balti konverents „Järgmise põlvkonna IO: suundumused ja muutused“. Konverentsil uuritakse tööstusomandi arenevat maastikku, tehisintellekti mõju loomevara kaitsele ja brände kaitsvaid väljakutseid globaliseerunud maailmas.

Mis on AIPPI?

Atraktiivse kaubamärgi taga ei ole alati vaid strateegilised otsused või ratsionaalsed valikud – mõnikord muudab märgi tugevaks tunne, mille see tarbijas esile kutsub. Uuringud on korduvalt näidanud, et inimesed loovad kestvama sideme kaubamärkidega, mis neid emotsionaalselt kõnetavad. Just tarbija õige emotsiooni tabamine tagas turuedu ka meie värskele kuu kaubamärgile. „Kaubamärgi roll on oluline nišis, kus tooted võivad tunduda sarnased.

Eestis võib leiutist kaitsta patendi või kasuliku mudeliga. Sageli küsitakse, mis vahe neil on ja kumma kaitsemeetme peaks oma leiutisele valima.

Kuigi Euroopa Patendiameti (EPO) taotluste edetabelit juhivad Aasia tehnohiiud Samsung, Huawei ja LG, tuleb enamik patenditaotlusi siiski Euroopa riikidest.

Euroopa Patendiamet (EPO) töötas 2024. aastal täie auruga. Vastu võeti 199 264 patenditaotlust (-0,1% võrreldes 2023. aastaga) ja välja anti 109 524 patenti (+4,7%). Agaralt taotleti ka ühtse toimega patente (unitary patent), seda juba veerandil (25,6%) juhtudest.