Kas retsepte saab patentida või kasuliku mudelina registreerida?

Vastus on jah ja ei.

Konsultatsioonides või telefonivestlustes küsitakse meilt alatasa: kas ma saan oma retsepti patenteerida või registreerida kasuliku mudelina, sest see on täiesti uus, mitte keegi pole kunagi nii teinud ja minu retsept koosneb täiesti uskumatutest komponentidest?

Siinkohal mõningad näpunäited, mida tuleks jälgida.

Üldjuhul sisaldab retsept koostisosade loetelu ja juhiseid toidu valmistamiseks. Patenditerminoloogiat kasutades kuulub koostisosade loetelu aine/kompositsiooni koostisesse ja juhised toidu valmistamiseks kuuluvad meetodi või protsessi alla. Esialgne vastus esitatud küsimusele on jah, kuna retseptid kätkevad endas patendi või kasuliku mudeli kaitseks vajalikke objekte (aine, meetod).

Kuid meeles tuleb pidada patentimise või kasuliku mudelina registreerimise kolme põhikriteeriumi: leiutis peab olema uus, sel peab olema leiutustase ja seda peab saama tööstuslikult kasutada (Mis on leiutis?). Patenteerimiseks või kasuliku mudelina registreerimiseks (Kumba kaitseliiki oma leiutisele valida?) peavad olema täidetud kõik kolm põhikriteeriumi. Teiste sõnadega öeldes ei tohi leiutist varem olemas olla ja see ei saa olla varem tuntud leiutise ilmne muudatus või edasiarendus. Seega on retsepti patenteerimine või kasuliku mudelina registreerimine keerukam, kui esialgu tundub.

Ajaloost teame, et esimene patendiga võrreldavate õiguste kirjeldus pärineb Vana-Kreekast Sybarise (hävitati 510 eKr) linnast, kus anti välja järgmine korraldus: „Kui kokk leiutab uue maitsva roa, ei ole ühelgi teisel kokal lubatud seda rooga ühe aasta jooksul valmistada. Selle aja jooksul saab ainult leiutaja oma roalt ärikasumit lõigata. See motiveerib teisi kõvasti töötama ja selliste leiutistega konkureerima.“ See eesmärk on väga sarnane praeguse patendisüsteemi peamise eesmärgiga, milleks on leiutiste kohta informatsiooni levitamine, et teised saaksid neid edasi arendada (Patendiõppe komplekt). Seega inimesed on retsepti järgi koostisosi kokku segades toitu valmistanud juba väga ammu.

Tänapäeval on enamik „uusi“ retsepte lihtsalt teatud-tuntud koostisosade kombinatsioonid erinevates kogustes, olemasolevate retseptide variatsioonid. Isegi kui retsepti eelmist versiooni ei leita, võib arvata, et „uus” retsept on siiski juba kasutuses. Selline koostisosade kombineerimine ei vasta uudsuse ja leiutustaseme kriteeriumitele ning seetõttu ei ole paljud retseptid patenteeritavad ega kasuliku mudelina registreeritavad.

Ent kui valmistate oma toitu senitundmatu meetodi või protsessi järgi, on seda patenteerida või kasuliku mudelina registreerida kergem kui retsepti, sest protsessi või meetodi eristava (uudse) etapi tuvastamine on palju lihtsam.

Mõnikord võib juhtuda, et leiutatakse midagi „õnnetu juhuse“ tulemusena.

Hea näide on Choco Heaven, kus üks šokolaaditoote valmistajatest seadistas ahjule vale temperatuuri. Tulemuseks saadi imemaitsev šokolaad, kus oli vähem kaloreid. Kõik varasemad katsed rasvasisaldust vähendada olid maitset halvemaks muutnud.

Kui on soov retsepti patentida või registreerida kasuliku mudelina, küsi endalt: kas selles on mõni protsess või valmistamise meetod, mis on unikaalne, isegi uskumatu?

Otsi ülemaailmsest patentide ja kasulike mudelite andmebaasis Espacenet, et teada saada, millised retseptid, toidutooted või nende valmistamise meetodid on saanud patendi või registreeritud kasuliku mudelina.

Eesti kohta leiad infot Patendiameti kodulehe rubriigist leiutiste andmebaasid.

Retseptide kaitsmise võimalusi on veelgi, kuid nendest lähemalt juba järgmises postituses.