Kaubamärgilt ja disainilt tulu teenimiseks tuleks need õigel ajal registreerida

Patendiameti värske uuring näitab, et Eesti ettevõtjad ei oska sageli oma kaubamärkidelt ja disainilahendustelt tulu teenida. Selle üheks põhjuseks on, et oma loomevara on jäetud õigel ajal registreerimata.

Patendiamet koos Kantar Emoriga viis läbi uuringu, et kaardistada Eesti ettevõtjate loomevara hinnastamise ja kommertsialiseerimise kogemusi. Võimalikest kommertsialiseerimise viisidest keskendus uuring kaubamärgi ja disaini müügi, litsentsimise ning frantsiisilepingute sõlmimisega seotud teemadele. Kvalitatiivse uuringu käigus viidi läbi süvaintervjuud eri valdkondade väike- ja keskmise suurusega ettevõtete ning valdkonna ekspertidega.

Uuringust selgub, et kuigi Eestis on ettevõtjaid, kes teenivad oma loomevaralt tulu, on neid siiski vähe. Põhjuseks on peamiselt napp teadlikkus – paljud ei taju, kui väärtuslik nende loomevara tegelikult on ega oska näha selles püsiva sissetuleku allikat. Tuleb paraku ka ette, et potentsiaalne tulu loomevaralt jääb saamata, kuna oma kaubamärki, ja disaini pole õigeaegselt registreeritud.

Litsents ja frantsiis toetavad äri laiendamist

Ettevõtjatega tehtud intervjuudest ilmnes, et loomevara kommertsialiseerimiseni on jõutud peamiselt vajadusest oma ettevõtet kasvatada.

Näiteks selgitas üks ettevõtja, et enda loodud ärimudeli ja selle juurde kuuluva loomevara frantsiisimiseni jõudis ta oma äri laiendades, kui tegevuse haldamine muutus liiga keerukaks – frantsiisimine võimaldas osa vastutusest üle anda.

Kõik uuringus osalenud ettevõtjad jõudsid kommertsialiseerimiseni juhuslikult.

Disaini litsentsimiselt tulu teeniv ettevõtja märkis, et andis oma toote litsentsi alusel kasutada, kui selgus, et disainitud kaupade tootmine osutub liiga kulukaks. Litsentsi ostjal oli aga võimalik muuta sama toote valmistamine ja müük oluliselt tasuvamaks.

Siiski on need pigem üksikud näited oma loomevara oskuslikust kasutamisest Eesti ettevõtjate poolt. Kõik uuringus osalenud ettevõtjad jõudsid kommertsialiseerimiseni juhuslikult, otsides ettevõte laiendamise ja äriga jätkamise võimalusi. Eelnevaid teadmisi loomevara kommertsialiseerimise võimaluste kohta neil ei olnud.

Vara, mis bilansis ei kajastu

Ettevõtjate kogemused näitavad, et enda loodud intellektuaalomandit ettevõtte varana arvestada ei oska. Kui näiteks sisse ostetud kaubamärgi, disaini maksumus kajastub ettevõtte bilansis, siis oma loodud ja registreeritud intellektuaalomandit ettevõtja bilansis tulu poolel üldjuhul näidata ei saa.

Loomevara väärtus omanikule selgub alles müügitehingu käigus.

Põhjuseks on raamatupidamise reeglid, mis lubavad arvestada vaid intellektuaalomandi loomise jaoks tehtud kulutusi, kuid mitte selle väärtust või väärtuse kasvu. Seega selgub loomevara väärtus omanikule alles müügitehingu käigus.

Kui aga ettevõtja ei tea oma loomevara hinda, jääb suure tõenäosusega ka selle potentsiaal kasutamata.

Loomevara hinna määramine on paras pähkel

Ettevõtjate kogemus on, et disaini ja kaubamärgi litsentsimisel ei ole välja kujunenud kindlaid järgitavaid reegleid, mida tajutakse pigem puudusena. Ettevõtjad ütlevad, et vajavad loomevara hinna määramiseks rohkem teavet sarnaste tehingute kohta ja võrdlevat infot, et määrata õiglane hind. Tehingu hinna määramisel on uuringus osalenud ettevõtted toetunud eelkõige välise eksperdi arvamusele ja abi on palutud ka audiitoritelt.

Oma disaini litsentsinud ettevõtja märkis, et oli keeruline litsentsitasu määrata, sest puuduvad vastavad reeglid ja võrdlevad andmed. Litsentsitasuks kujunes igakuine kindel protsent litsentsitava toote läbimüügilt.

Kõige selgemad on hinnastamisreeglid frantsiisimise puhul, litsentsimisel vajaksid ettevõtjad loomevara hinna määramiseks rohkem infot ja abi.

Kaubamärgi müügi puhul määrati väärtus lähtuvalt kaubamärgiga tähistatud kaupade või teenuste müügimahust, turuosa suurusest ja arvestati ka kaubamärgi tuntust. Selles valdkonnas puuduvad samuti selged hinnastamise reeglid.

Selgemad reeglid tasu osas on kujunenud välja frantsiisimisel. Tasu koosneb ühekordsest tasust ja püsitasust (royalty fee). Viimane on kindel protsent frantsiisi kasutaja müügikäibest või kasumist.

Mõttekoht: kust leiab ettevõtja tuge ja abi?

Uuringust selgub, et ettevõtja vajab oma loomevara haldamisel ja kommertsialiseerimisel tuge.  Abi vajatakse hindamaks, millist loomevara ettevõttes on ning mida sellest tuleks oma äritegevuse toetuseks ära registreerida.

Tulemused viitavad, et ettevõtjatele oleks suureks abiks ka selgem arusaam loomevara väärtuse ja hinna määramise põhimõtetest – sh võrdlevate andmete ja metoodiliste juhiste kättesaadavus, mis aitaksid teha põhjendatud ja läbipaistvaid otsuseid. Välja tuleks töötada hinna kujundamise reeglistik, et ettevõtjad oskaksid oma loodud väärtust realistlikult ja strateegiliselt hinnata.

Välja tuleks töötada loomevara hinna kujundamise reeglistik.

Oluline on, et ettevõtjad mõistaksid oma kaubamärgi, leiutise või disaini õigeaegse registreerimise tähtsust. Loomevaralt tulu teenimise esimene samm ongi selle registreerimine varases staadiumis, et oleks selgelt määratletud, kellele üleantav loomevara kuulub.

Iga registreeritud kaubamärk, disain või leiutis toetab ettevõte konkurentsivõimet.

Uuringuga saad lähemalt tutvuda meie kodulehel!

Kui sul on küsimusi oma kaubamärgi, disainilahenduse või leiutise registreerimise kohta, küsi julgelt abi!