Kivikausist nutispaani: noppeid vannipatentide ajaloost
Vanni ajalugu peegeldab nii mugavuse, tehnoloogia kui ka hügieeniarusaamade arengut. Kivikausist, kus kunagi pesid end preestrid ja valitsejad, on tänapäeval saanud äpi või häälkäsklusega juhitav spaa. Aegade jooksul on leiutajad vannidele taotlenud sadu patente – osa neist praktilised, osa futuristlikud. Rahvusvahelise vannipäeva eel on paslik põgusalt peatuda sellel, kuidas ja mida on läbi ajaloo kümblusega seonduvalt patenditud.
Pesemine on üks vanemaid inimtegevusi. Mesopotaamias ja Egiptuses kasutati savist või kivist pesemisnõusid nii puhastamiseks kui ka usulistel eesmärkidel. Kreeklased ja roomlased tegid pesemisest sotsiaalse sündmuse: kasutusel olid ühissaunad. Rooma termides olid põrandaküte, voolava vee süsteemid ja mõnikord isegi marmorist vannid rikastele.
Keskaegses Euroopas kasutati avalikke saunu mõnda aega, kuid need kaotasid populaarsust moraalsete probleemide ja haiguste leviku tõttu.
18. ja 19. sajandiks taastus huvi isikliku hügieeni vastu, eriti kasvava linnakeskklassi seas. Tööstusrevolutsioon andis võimaluse masstootmiseks ja seeläbi muutus vannituba enam kättesaadavaks ka laiema elanikkonna jaoks. Samuti võeti kasutusele esimesed tänapäevaste vannide valmistamiseks kasutatavad materjalid.
Funktsionaalsus ja esteetika: näiteid 19. ja 20. sajandi patentidest
19. sajandil hakati tootma malmist ja portselaniga kaetud vanne. Need olid tugevad ja kergesti puhastatavad. Leiutajad keskendusid lisaks materjalidele ka vannide kuju ja funktsionaalsuse täiustamisele.
Ameerika patendi US430253 (1890) peamised tehnilised lahendused on vee jaotuse kontroll, vanni täitmise ja tühjendamise optimeerimine ja energiatõhusus ning temperatuuri säilitamine. Need uuendused aitasid kaasa tööstuslikele suundumustele ja standardimisele vannitootmises, võimaldades arendada funktsionaalsust ja esteetikat ühendavaid kaasaegsemaid lahendusi.
Patent US975881 (A) (1910) on üks silmapaistvamaid 20. sajandi alguse uuendusi, mille aluseks oli Ameerika leiutaja Oscar Marschuetzi originaalne vannikonstruktsioon ja looma jalgu meenutavad vannijalad.
Patent US1664491A (1925) on innovatiivne leiutis, mis ühendab dušikabiini ja vanni. See pakub praktilist ja ruumisäästlikku lahendust, mis toetab nii funktsionaalsust kui ka visuaalset atraktiivsust.
Saksa patenditaotlus DE2652792 (1978) esitati vannile, mille ühel külgseinal on veekindel suletav sissepääsuava. Seda on mugav kasutada vanemaealistel ja puuetega inimestel.
Ameerika patent US4153954 (A) (1979) saadi mullivannile ehk jacuzzi’le, mille mõtles välja itaalia päritolu Ameerika leiutaja Candido Jacuzzi, et toetada oma poja reumatoidartriidi ravi.
Jaapani patent JPH 07116067 (A) (1995) registreeriti vannile, mille seinast saab välja tõmmata ja sisse lükata käepidemeid.
Teraapia ja kosmosetehnoloogia: näiteid 21. sajandi patenditest
Kaasaegsed vannid on osa nutikodust. Neid saab juhtida äpi või häälega, need reguleerivad veetemperatuuri ja valgustust ning pakuvad aroomiteraapiat. Samal ajal pannakse rohkem rõhku vee säästmisele ja isiklikule heaolule. Ka patendid on liikunud selles suunas.
USA leiutis US6623511 (B1) (2003) on kromoteraapiavann, kus valguse värv mõjutab meeleolu ja lõõgastustaset.
Euroopa patent EP2793667 (A1) (2014) on dušisüsteem, mis on inspireeritud kosmosetehnoloogiast ja loodud kasutamiseks ka kohtades, kus vett on vähe. Leiutise autor oli 2018. aasta Euroopa Leiutaja auhinna finalist.
US11326331 (B1) (2022) on isepuhastuv süsteem, mis võimaldab piiratud ruumis, sh vannitoas, automaatselt eemaldada prahti, baktereid ja muid võõrkehi.
Kuna üha enam keskendutakse jätkusuutlikkusele, vee kokkuhoiule ja vaimsele heaolule, näeme lähitulevikus tõenäoliselt veelgi intelligentsemaid, isereguleerivamaid ja keskkonnasõbralikumaid vannikonstruktsioone. Mõned ettevõtted testivad juba häälega aktiveeritavaid vanne, sisseehitatud helisüsteeme ja tehisintellektil põhinevat hooldusdiagnostikat.
Kui mõtled mõne igapäevaelus ettetuleva probleemi lahendamiseks välja uudse tehnilise lahenduse, siis on mõistlik see ära kaitsta. Oma leiutist – kasulikku mudelit või patenti – saad asuda registreerima Patendiameti e-teenuste portaalis. Kui sul on küsimusi ja vajad nõu, helista numbrile 6277910 või kirjuta aadressile leiutis@epa.ee.
