Mida peab iga autor oma õiguste kohta teadma?
Juba möödunud aasta aprillist võttis Patendiamet Justiitsministeeriumilt üle mõned autoriõigusega seotud ülesanded. Näiteks vahendame infot orbteoste staatuse kohta Eestis, teeme järelevalvet kollektiivse esindamise organisatsioonide üle ja korraldame autoriõiguse komisjoni tööd. Millised on need küsimused, millega autorid kõige sagedamini meie poole pöörduvad?
Selle aasta jooksul, kui oleme autoriõiguse ülesannetega rakkes olnud, on saanud selgeks, et valdkonna vastu on suur huvi! Oma autoriõigust või sellega kaasnevaid õigusi puudutavad küsimused võib saata aadressile autor@epa.ee, mis on mõeldud abivajajate kiireks ja tõhusaks nõustamiseks.
Vaatamegi, milliste küsimustega kõige sagedamini meie poole pöördutakse. Ehk on siin mõni selline, mille üle sinagi autorina oled pead murdnud!
- Kas ma pean oma autoriõigused registreerima ja kui palju see maksab?
Autoriks saamiseks ei pea tasuma riigilõivu, täitma avaldusi ega ootama otsust. Autoriõigus tekib kirjandus-, kunsti- ja teadusteose loomisega ning mis kõige olulisem – seda ei ole vaja kusagil ega mingil moel registreerida.
Autoriõigus tekib teose loomisega ja seda ei ole vaja eraldi registreerida.
- Millal ja kuidas kasutada copyright’i märki?
Autoriõiguse laialt tuntud sümbol on täht C ringi sees ja sellele järgneb autoriõiguse omaniku nimi ja aasta, millal teos esimest korda avalikustati. Autoriõiguse sümboli © kasutamine on vabatahtlik ja praegu puudub sellel Eestis juriidiline sisu. Oluline on teada, et selle sümboli puudumine ei piira ega mõjuta kehtivaid autoriõigusi.
- Mis on autoriõigusega kaitstud ja mis mitte?
Autoriõigus kaitseb konkreetset teost ja tekib ka teose loomise vaheetappide resultaatidele (eskiis, visand, plaan, joonis, peatükk, arvutiprogrammi loomise lähtematerjal jms). Meeles tuleb siiski pidada, et autoriõigusega ei ole kaitstud teoses kirjeldatud, selgitatud või väljendatud ideed, mõisted, protsessid, meetodid, kontseptsioonid, printsiibid jms. Samuti ei kaitse autoriõigus rahvaloominguteoseid, õigusakte, kohtulahendeid, päevauudiseid, fakte ja andmeid. Sellest, mis on ja mis ei ole autoriõigusega kaitstud, saab pikemalt lugeda meie järgmistest blogipostitustest.
- Millised õigused on autoril?
Autorile kuuluvad isiklikud ja varalised õigused. Isiklikud autoriõigused on õigus autorsusele, autorinimele, teose puutumatusele, lisadele, autori au ja väärikuse kaitsele, teose avalikustamisele, täiendamisele. Isiklikuks õiguseks on ka õigus teos tagasi võtta ja nõuda oma autorinime kõrvaldamist kasutatavalt teoselt. Meeles tuleb pidada, et autori isiklikud õigused on autori isikust lahutamatud ning ei ole üleantavad, kuid autori isiklike õiguste kasutamiseks võib anda loa ehk litsentsi.
Autori varalised õigused on õigus teose reprodutseerimisele, levitamisele, tõlkimisele, töötlemisele, õigus teoste kogumikele, avalikule esitamisele, eksponeerimisele, edastamisele. Samuti on autoril õigus teos üldsusele kättesaadavaks teha. Oluline erinevus isiklikest õigustest on, et varalised õigused on üleantavad. Neid saab seejuures üle anda kas üksikute õigustena või õiguste kogumina, tasu eest või tasuta. Autoril on õigus saada kohast ja proportsionaalset tasu, kui teised isikud tema teost kasutavad.
Oluline on, et autorile kuulub ainuõigus igal moel ise oma teost kasutada ning lubada ja keelata teistel oma teose samaviisilist kasutamist. Ja muidugi – saada teose sellisest kasutamisest tulu.
Üle anda saab ainult autori varalisi õigusi, isiklikud õigused pole üleantavad.
- Mis saab siis, kui minu autoriõiguseid rikutakse?
Kui teost või autoriõigusega kaasnevate õiguste objekti kasutatakse õigusvastaselt, on autoril õigus nõuda tekitatud varalise ja mittevaralise kahju hüvitamist, õigusvastase kasutamise lõpetamist ja edasisest rikkumisest hoidumist. Samuti on autoril õigus nõuda sellise kasutamise teel saadu väljaandmist.
Autoriõiguse rikkumise tõendamise kohustus on seejuures autoril või õiguste omajal.
