Söakas Katriin Reedo lahendab energiapuudust Kuul ja murrab stereotüüpe teaduses
Materjaliteadlase ja 2025. aasta naisteadlase Katriin Reedo uuritav kassikuld võib avada tee energia tootmisele Kuul.
Katriin Reedo on teadur Tallinna Tehnikaülikooli päikeseenergeetika materjalide teaduslaboris. 2025. aastal valiti ta Eesti Teaduste Akadeemia stipendiumikonkursi „Naised teaduses“ laureaadiks.
Katriin avaldab, et selle põneva uurimisvaldkonnani jõudis ta läbi keskkonnakaitse huvi:
„Nooremana muretsesin selle pärast, kuidas inimtegevus mõjutab kliimat ning looduslike elupaikade kvaliteeti. Õppides ülikoolis keskkonnajuhtimist ja tööstusökoloogiat, sain aru, et suur osa keskkonnaprobleeme on energeetikatööstuse tekitatud. Samal ajal olin pärast ülikooli tööl AHHAA teaduskeskuses planetaariumigiidina. Sealt tekkis sügav huvi kosmosevaldkonna vastu ja nii need kaks teemat minu jaoks kokku põimusid.“
Ülikoolis õppides sain aru, et suur osa keskkonnaprobleeme on energeetikatööstuse tekitatud.
Katriini uurimistöö lahendab olulist küsimust: kuidas toota energiat tulevases Kuu baasis, mida kosmoseagentuurid lähiaastatel ehitama hakkavad. Päikesepaneelide transportimine Maalt Kuule on hirmkallis ega paku probleemile head lahendust.
Kassikullast kosmosekullaks
Koostöös Euroopa Kosmoseagentuuriga uurib Katriin monoterakiht-päikesepatareisid, mis on õhukesed, kerged ja paindlikud ning valmistatud püriidist ehk kassikullast.
Püriidi sünteesimiseks vajalikke elemente leidub nimelt ka Kuu pinnases.
Monoterakiht-tehnoloogias koosneb päikesepaneel väikestest mikrokristallidest läbimõõduga umbes 50 mikronit, mis on ligikaudu kolmandik juuksekarva paksusest. Iga kristall toimib eraldiseisva päikeseelemendina: üksikult toodab see väga väikese koguse elektrit, kuid moodulis on kristalle miljoneid ning koos annavad need arvestatava energiahulga.
Loodav tehnoloogia võimaldaks rajada päikesepargi otse Kuule.
Selliste päikesepaneelide tootmine on soodne ega nõua keerukat eriaparatuuri. Monoterakiht-päikesepaneelidega on võimalik katta ükskõik millise kuju ja suurusega pindu, sest paneelid on painduvad ja väga kerged. Need on omadused, mis on eriti olulised kosmoses, kus iga kilogramm ja transporditav detail maksab.
Loodav tehnoloogia võimaldaks rajada päikesepargi otse Kuule ja varustada kosmoseagentuuride ehitatavat Kuu baasi elektrienergiaga.
Tüdrukud on sama nutikad kui poisid
Katriin on ka naiste eestkõneleja teaduses. Kuigi vahel tuleb vanematelt põlvkondadelt ikka veel ette naiste suhtes stereotüüpset suhtumist, on naisteadlased Katriini sõnul Eestis väga austatud. „Nii meie laboris kui meie instituudis on palju suurepäraseid naisteadureid ja töökeskkond on väga sõbralik,“ kinnitab teadlane.
Soovitan tüdrukutel vaadata tugevate eeskujude poole, nagu Kersti Kaljulaid või Anu Noorma. Kui kahtled endas, mõtle, mida nemad ütleks!
„Tüdrukutele ütleksin seda, et me oleme täpselt sama nutikad ja ägedad kui poisid. STEMi valdkond vajab väga naisi, sest me toome probleemidele teistsugust lähenemist ja lauale uued vaatenurgad. Soovitan vaadata tugevate eeskujude poole, nagu Marie Curie, Rosalind Franklin, Kersti Kaljulaid, Anu Noorma. Kui kahtled endas, mõtle, mida nemad ütleks!“
Kaitstud loomevara võimaldab küsida õiglast tasu
Innovatiivseid lahendusi loova teadlase jaoks on Katriini hinnangul ülioluline oma tööd intellektuaalomandiga kaitsta.
„Uue tehnoloogia arendamisel tehakse meeletult tööd ning kui lõpuks leitakse uus meetod mingi vajaliku protsessi läbiviimiseks või uus materjal, peaks selle leiutajad saama väärika tunnustuse ja potentsiaalselt ka tasu,“ on Katriin veendunud.
