Taotluse koostamisel jälgi ka keelekasutust!

Üks Patendiameti eesmärke on eesti tehnikakeele elushoidmine ja arendamine. Soovime, et intellektuaalomanditekstid oleksid kõigile saadaval meie riigikeeles ja amet avaldaks dokumente korrektses eesti keeles. Seetõttu kontrollib Patendiamet ka nii kaubamärgiloetelude kui patentide ja kasulike mudelite taotluste õigekirja, lähtudes põhimõttest „paranda nii vähe kui võimalik, kuid nii palju, kui vaja“.

Kuna leiutisetaotlus on sidus terviktekst, on keelevead just seal eriti kerged tekkima – selles blogipostituses vaatamegi üle levinumad vead taotlustes ja toome välja, mida tuleks kirjutades silmas pidada. Mida korrektsemas keeles on taotlus juba Patendiametisse saabudes, seda kiirem on ka selle menetlus, sest kulub ju puuduste kõrvaldamise kirjavahetusele oluliselt vähem aega.

Taotlus kui tarbetekst

Oma olemuselt on leiutisetaotlus tarbetekst ja vastandub seega ilukirjanduslikule tekstile. Tarbeteksti eesmärk on võimalikult selgelt edasi anda teavet – kujundlikku keelt, metafoore ja emotsionaalset sõnavara siin ei kasutata.

Tarbeteksti omadused on objektiivsus, ühemõttelisus, loogilisus ja selgus. Hea tarbetekst on tihe ja konkreetne – sisu tuleks edasi anda nii lühidalt ja selgelt kui võimalik. Mida pikemad ja keerukamad on laused, mida rohkem on tarbetuid tühisõnu ja ähmast lausestust, seda enam see teksti koormab ja loetavust vähendab.

Häid näpunäiteid selge teksti koostamiseks saab siit.

Sageli esinevad keelevead taotlustes

Taotlustes sageli esinevad vead võib jagada kaheks: õigekirjavead (nt kokku-lahkukirjutamine, komakasutus, loetelude vormistamine) ja stiilivead (kantseliit). Siin blogipostituses vaatleme mõnda neist.

1. Kokku-lahkukirjutamine – täiendi kuuluvus

Kokku- lahkukirjutamine, eriti täiendi kuuluvuse küsimus, on õigekirjavigade seas konkurentsitult esikohal. Kui enamik meist teab hästi, et „parandusteenused“ kirjutatakse kokku, siis hoopis rohkem segadust tekitab olukord, kui „parandusteenustel“ on ees ka täiend.

Kui täiend vastab küsimusele KELLE?, MILLE?, kirjutatakse see järgnevast nimisõnafraasist LAHKU.

Kui täiend näitab LIIKI, kirjutatakse see ainsuse omastavas nimisõnafraasiga KOKKU, mitmuse omastavas aga lähevad KÕIK sõnad üksteisest LAHKU.

Võrdle:

• Mardi parandusteenused (KELLE?, teenusefirma on Mardi oma, Mart osutab teenust)
• masinaparandusteenused / masinate parandamise teenused (parandusteenuse LIIK)

Kokku-lahkukirjutamise kohta loe täpsemalt siit.

2. Loetelude vormistus

Loetelude vormistamine (nt jooniste loetelu patenditaotluses) on samuti levinud murekoht. Meeles tasuks pidada põhimõtet, et koolon ei ole lauselõpumärk, aga punkt on: koolonile järgneb väike algustäht, punktile suur.

Kui saatelause lõpus on koolon, algavad loetelupunktid väikese tähega, numbri järel on sulg, mitte punkt, ja loetelurühmad on üksteisest eraldatud semikoolonitega.

Kui saatelause lõpus on punkt, algavad loetelupunktid suure tähega (ja on enamasti täislaused), numbri järel on punkt ja loetelurühmade lõpus on punktid.

VÄÄR

Lisatud joonistel on kujutatud järgmist:

  1) Joonisel fig 1 on leiutise külgvaade.

  2) Joonisel fig 2 on leiutise pealtvaade.

ÕIGE

Lisatud joonistel on kujutatud järgmist:

  1) joonisel fig 1 on leiutise külgvaade;

  2) joonisel fig 2 on leiutise pealtvaade.

Loetelu vormistamise reeglid leiab siit:

3. Kantseliit

Kantseliit ehk bürokraatlik keelekasutus on ametnike keelele omane kohmakas väljendusviis. Patenditaotlustes kohtab eelkõige „tühje“ stampsõnu, keerukat ja ähmast lauseehitust, nt pikkade nimisõnafraaside eelistamist liigendatud kõrvallausetele, võõrapärast stiili (nt poolt-konstruktsioonid ja omasõnade asendamine võõrsõnadega), lt-tuletisega liialdamist.

Mõnikord kasutatakse bürokraatlikku väljendusviisi, kuna arvatakse, et pikad keerulised laused  näitavad kirjutaja erudeeritust. Nii see siiski ei ole: hea tarbeteksti tähtsaim tunnus on selgus.

Siin on mõned näited sõnadest ja konstruktsioonidest, mida tasuks kindlasti vältida.

• Operaator teostab kontrolli -> operaator kontrollib

 (Teostama teeb sõnastuse väga sageli kohmakaks ja kantseliitlikuks. Enamasti ülearune.)

• Antud leiutises käsitletakse -> leiutises käsitletakse

 (Antud ei täpsusta, vaid enamasti hägustab lause mõtet. Käändsõna ees täiendina on sõna antud vene toortõlge, mille asemel on meil sobivamaid sõnu.)

• Seade aktiveeritakse kasutaja poolt -> seadme aktiveerib kasutaja

(poolt on võõrmõjuline ja teeb sageli lause kantseliitlikuks. Enamasti lauses ülearune.)

• Protsess käivitub koheselt/samaaegselt -> protsess käivitub kohe / samal ajal

(Ületuletus – lt-liide ei anna sõnale midagi juurde. lt-tuletis teeb sõnastuse sageli keerukaks ja kantseliitlikuks.)

• Ese sisaldab kahte poolt, milledest üks pooltest on moodustatud kinnituselemendina ning milles eseme teiseks pooleks on kinnituselemendi vastus (liigsõnalisus, ähmasus)

-> Esemel on kaks poolt – kinnituselement ja selle vastus

• Protsessi ühepoolsel lõpetamisel kasutaja algatusel kohustub viimane tagastama tellijalt saadud seadme 10 päeva jooksul pärast tellija informeerimist toimingu lõpetamisest (liigendamata lause)

-> Kui kasutaja lõpetab protsessi, kohustub ta tagastama tellijalt saadud seadme 10 päeva jooksul pärast seda, kui on andnud tellijale protsessi lõpetamisest teada

Hea abimees kantseliidi vältimisel on „Ametniku soovitussõnastik“.

Loe tekst üle!

Lõpetuseks võib soovitada, et tekst tuleks enne esitamist korralikult läbi lugeda: paranda näpuvead ja veendu, et ütlesid just seda, mida plaanisid öelda!

Siin on mõned lõbusad väljavõtted Patendiameti keeletoimetaja kätte sattunud tekstidest.

• väärpaberiturg (-> väärtpaberiturg)
• virtuaalne kärjekord (-> järjekord)
• metalltotutala (-> torutala)
• puurivarbad (-> varvad)
• kolbaseade (-> kolviseade)
• karusellid lõbustusparkidele (-> karussellid)
• elus järjekord
• rottide hävitamine ja hooldus
• vesikäimlavaagnad (-> WC-potid - ingl water closet bowls);
• metallist laste jalgrattasadulad