Vaata, millised ettevõtjad 2022. aastal oma intellektuaalomandit aktiivselt kaitsesid!
Kui COVID-19 pandeemia vallandas tööstusomandi registreerimistaotluste mõneti üllatava kasvu, siis 2022. aastal on suund vastupidine. Sõja algus Ukrainas, pööraselt kasvanud energiahinnad, kiire inflatsioon ja ülemaailmselt tõusvad intressimäärad on tekitanud ebakindluse ja ettevaatliku suhtumise investeeringutesse ning on paraku kaasa toonud ka tööstusomandi registreerimistaotluste märgatava vähenemise.
Heidamegi pilgu kaubamärgi, disaini ja leiutise kaitse statistikale Eestis ja Eesti ettevõtete poolt Euroopas 2022. aastal. Andmed Eesti tööstusomandi kohta puudutavad üksnes riigisiseseid taotlusi ja on kogutud 01.12.2021–30.11.2022.
Kaubamärkide registreerimine Eestis on languses
Eestis on selle aasta esimese 11 kuuga esitatud 969 kaubamärgitaotlust. Eelmisel aastal sama ajaga esitati 1455 taotlust, mis märgib olulist langust. Riigisiseste taotluste hulgas on seni domineerinud kohalike ettevõtete taotlused ja nii on ka sel aastal. 2022. aasta taotluste edetabelisse on jõudnud valdavalt teenusettevõtted, esile tõusevad seejuures finantsteenuste pakkujad. Taotluste suurt arvu võib mõnelgi juhul selgitada konkreetsete projektidega: edetabelis liidripositsioonil olev AS Citadele banka on esitanud taotlused oma teenuste alambrändidele, Geenius Meedia OÜ esitas kaubamärgitaotlused vahetult enne osakute müüki Ekspress Meediale, AS Kaupmees & Ko on uuendanud oma korporatiivbrändi. Edetabelisse on seekord jõudnud vaid kaks tootmisettevõtet (veinitootja Global Wine House OÜ ja juustuettevõte ESTOVER Piimatööstus OÜ).
- 01.12.2021–30.11.2022 esitatud kaubamärgitaotlused (TOP taotlejad)
Eesti ettevõtjate aktiivsus Euroopa Liidu kaubamärgi registreerimisel ei ole aga seevastu langenud, vaid tõusnud. Kui 2021. aasta üheksa esimese kuuga esitasid Eesti ettevõtted Euroopa Liidu Intellektuaalomandiametisse (EUIPO) 637 taotlust, siis sel aastal on sama ajaga esitatud 664 taotlust. See näitab ennekõike, et ekspordile orienteeritud ettevõtted on jätkanud investeeringuid intellektuaalomandisse, Eesti siseturule keskenduvad ettevõtted on oluliselt ettevaatlikumad. Oma osa on siin kindlasti ka EUIPO toetusel väike- ja keskmise suurusega ettevõtetele (SME Fund).
Ekspordile orienteeritud ettevõtted on jätkanud investeeringuid intellektuaalomandisse, Eesti siseturule keskenduvad ettevõtted on oluliselt ettevaatlikumad.
Tööstusdisaini õiguskaitse on endiselt alahinnatud
Tööstusdisaine registreeritakse tavapäraselt vähem kui kaubamärke. Eesti Patendiametisse esitati 30.09.2022 seisuga 27 disainitaotlust, EUIPO-sse sama ajaga Eesti isikute poolt 103 taotlust (2021. aastal olid arvud vastavalt 32 ja 151) – ka siin on kaalukeel Euroopa Liidu kasuks. Tööstusdisaini õiguskaitse on seejuures endiselt üks oluliselt alahinnatud tööstusomandi kaitse liike – eriti arvestades, kui lihtne on menetluslikult disainikaitset saada.
Taotlejatena domineerivad eraisikud, kuid kõige enam disainitaotlusi (11) on sel aastal esitanud tööstushiid Scania CV AB, kes oli möödunud aasta edetabelis seitsmendal kohal.
- 01.12.2021–30.11.2022 esitatud tööstusdisainitaotlused (TOP taotlejad)
Patenti taotlema hakates on ettevõtja siht rahvusvaheline turg
Tööstusomandi registreerimise aktiivsus võiks olla oluliselt suurem ka leiutiste valdkonnas. Patenditaotlejate hulgas domineerivad Eesti ettevõtted, sest välisettevõtete eelistatuim strateegia Eestis patendikaitset saada on Euroopa patendi jõustamine pärast selle edukat ekspertiisi Euroopa Patendiametis (EPO). Kokku avaldati 2022. aastal Eestis 17 patenditaotlust. Liidrikohta hoiab tänavu taas Tallinna Tehnikaülikool.
- 01.12.2021–30.11.2022 avaldatud patenditaotlused
Kasulikke mudeleid on sel perioodil registreeritud rohkem – 36. Valdavalt on kõik taotlejad esindatud ühe taotlusega. Siin mõned näited taotlusi esitanud ettevõtjatest.
- 01.12.2021–30.11.2022 registreeritud kasulikud mudelid (TOP taotlejad)
Ei saa siiski öelda, et Eesti ettevõtted oma leiutisi üldse ei kaitseks. EPO statistikast nähtub, et kui 2020. aastal esitasid Eesti taotlejad EPO-le 57 patenditaotlust, siis 2021. aastal oli see arv juba 69 (tõus 21,1%!). Eesti paikneb EPO-sse patenditaotlusi esitanud riikide edetabelis viiekümne taotlejariigi seas 22. kohal (taotluste arv suhtena 1 miljoni elaniku suhtes), edestades seejuures nt Lätit ja Leedut, aga ka mitut teist Ida-Euroopa riiki.
Fakt on see, et patenti taotlema hakates on enamikel ettevõtetel siht rahvusvaheline turg ning Eestis taotluse esitamine ei sobitu sageli ettevõtte patendistrateegiasse ja patendikaitse taotlemist alustatakse muudest ametitest. Et Eesti taotlejad alustaksid patendi rahvusvahelist registreerimist just Eesti esmase taotlusega, vajaksid nad kaalukat põhjust. Näiteks võiks selleks olla võimalus esitada esmane taotlus ja selle menetlemine kuni väljaandmiseni inglise keeles – rahvusvahelise taotluse menetlus on hiljem paratamatult ingliskeelne.
Et Eesti taotlejad alustaksid patendi rahvusvahelist registreerimist just Eestist, on vaja kaalukat põhjust.
Ettevõtjate teadlikkus intellektuaalomandist on madal
Taotluste arvu kõikumisel aastast aastasse võivad olla erinevad põhjused, kuid üks olulisemaid on ettevõtjate vähene teadlikkus. Patendiameti hiljuti läbiviidud uuringust selgus, et kuigi Eesti ettevõtja on innovatiivne ning uusi teenuseid ja tooteid juurutatakse aktiivselt – 49% vastajaid tuleb igal aastal turule uue toote või teenusega –, kaitseb vaid 24% oma loodud toote või teenusega kaasnevat tööstusomandit. Pooled vastanutest ei teadvustanud samas üldse oma ettevõttes intellektuaalomandi olemasolu.
2021. aasta intellektuaalomandi TOPi leiad meie ajaveebist!
