Kolmapäeva hommik maksuametis. Fuajees sagivad võttegrupi liikmed, samas istuvad laua taga Peeter Oja ja Rene Vilbre. Oja on Alev Strömi kulmud ette kleepinud ja juba on õhus kerget koomikat. Laual on laiali esemed, mille otstarve ja olemus jäävad meile tabamatuks – Vilbre selgitab, et need on tollis inimestelt konfiskeeritud. Oja tutvustab väikest rohelist vändaga jubinat kui Katla Vallot ja ähmaselt pähklitange meenutavat eset kui Kurganovi Peigitsat.

Eesti Teadusagentuur kuulutas  6. septembril välja õpilasleiutajate riikliku konkursi, kuhu oodatakse nupukaid leiutisi. Patendiamet koostöös Maailma Intellektuaalomandi Organisatsiooniga (WIPO) annab ka sel aastal välja eriauhinna (eelmise aasta võitja kohta loe siit).

Eelmises postituses vaatasime, kas retsepte on võimalik patendiga kaitsta või kasuliku mudelina registreerida. Vastus oli jah ja ei. Lihtsaim viis seda teha on uudse valmistamise meetodi või protsessi kaudu.

Vastus on jah ja ei.

Konsultatsioonides või telefonivestlustes küsitakse meilt alatasa: kas ma saan oma retsepti patenteerida või registreerida kasuliku mudelina, sest see on täiesti uus, mitte keegi pole kunagi nii teinud ja minu retsept koosneb täiesti uskumatutest komponentidest?

Siinkohal mõningad näpunäited, mida tuleks jälgida.

Ülemaailmse intellektuaalomandipäeva  puhul korraldasime huvilistele viktoriini, kus sai proovile panna oma teadmisi intellektuaalomandi kaitsmisest. Kuigi üldiselt võib vastuste põhjal hinnata intellektuaalomanditeadlikkust heaks, joonistus siiski selgelt välja kolm põhimõtet, mille vastu kiputakse eksima.

Neljapäeval, 17. juunil 2021 kell 20.00 kuulutatakse 15. korda välja „Euroopa leiutaja“ auhinna võitjad. „Euroopa leiutaja“ autasustamine toimub igal aastal, sellega soovitakse tunnustada leiutajaid, kes on andnud märkimisväärse panuse innovatsiooni, majanduse ning ühiskonna arengule Euroopas.