Aasta hakkab lõpule jõudma ja käes on aeg teha kokkuvõtteid. Alustame kõige olulisemast – ettevõtjatest, kes kaitsevad oma intellektuaalomandit, panustades nii Eesti majanduse kasvu ja luues innovatsiooni. Anname ülevaate, kes on kümme 2021. aasta suurtaotlejat ehk kõige enam kaubamärgi- ja tööstusdisainilahenduse taotlusi esitanud ettevõtet ning kellele kuulub enim 2021. aastal avaldatud patente ja kasulikke mudeleid. Samuti toome esimest korda avalikkuse ette info kümne suurima kaubamärgi-, disaini-, patendi- ja kasuliku mudeli portfelli omaniku kohta 2021. aasta seisuga.

Mõeldes selle laulu sõnadele (Ukraina rahvaviis/ sõnad Reinhold Kamsen, 1913), kerkib silme ette läbi lume mäenõlvalt alla kihutav kelk. Piilume, milliseid huvitavaid kelke on läbi aegade leiutatud.

Esimese tänapäevast kelku meenutava sõiduvahendi leiutas Daniel Carpenter Nelson (US1334) 1839. aastal.

E-kaubanduse areng on viimastel aastatel olnud tormiline ja üha enam ettevõtjaid soovib proovida õnne veebimüügiturul, sageli erinevate kaubamärgitoodete edasimüügiga. Nii uuritakse ka Patendiametilt järjest enam – kas kaupade edasimüügiks on vaja tootja ehk kaubamärgiomaniku luba? Sellele väga paljusid ettevõtjaid puudutavale küsimusele vastab patendivolinik Almar Sehver.

Eelmisel nädalal ilmus meedias mitmel pool uudis, mis puudutas europarlamendi 2013. aasta otsust keelata piimaga seotud mõistete kasutamine taimsete toodete nimetustes. Selliste toodete osa turul kasvab ja on igati ootuspärane, et sellega seoses tekivad üha uued küsimused, mida lahendada. Patendiameti töö on tihedalt seotud turul toimuvaga, seetõttu ei ole ka meie praktika sellest mõjutamata jäänud.

Et aidata alustaval ettevõtjal intellektuaalomandi valdkonna eripärasid mõista, oleme loonud lihtsa abivahendi, mis mõne küsimuse abil aitab määrata, mis liiki tööstusomandit võib ettevõttel olemas olla ja mida sellest varast tasub kaitsta.

Teadaolevalt loob ja tarbib iga ettevõte äritegevuse käigus intellektuaalomandit. Erinevalt käegakatsutavatest materiaalsetest vahenditest ei pruugi ettevõtja alati teadlik olla, millist intellektuaalset omandit võib ta oma tegevusega luua ja kasvatada.  

Hiljaaegu saabus Patendiameti kaubamärgiosakonna konsultatsioonimeilile kiri, mis sisaldas umbes selliseid lauseid:

„Palun abi patendeerimise osas. Mul on patendeeritud sõna …, aga soovin teist sõna kasutama hakata. Kas selline sõna nagu … on patendeeritav ja kas piisab sõnast või patendeerin hoopis pildina/logona? Või peaksin patendeerima mõlemad? Esialgu soovin patendeerida samas klassis, mis juba varasemal sõnal …“