Tihti tekib õpetajatel ja õpilastel küsimusi õppetöös ja koolitustel autoriõigusega kaitstud sisu kasutamise kohta. Anname vastused mõnele kõige põletavamale küsimusele.
Sotsiaalmeedias võib tihti näha pilte, kus kondiitrid ja lapsevanemad demonstreerivad sünnipäevatorte, millel ilutseb lapse lemmik multifilmitegelase kujutis. Ilmselt on nii mõnigi kahelnud, kas selliste tortide valmistamine on ikka korrektne ja seaduslik.
Autoriõigus tekib kirjandus-, kunsti- ja teadusteostele. Autoriõiguse seaduse tähenduses loetakse teoseks mis tahes originaalset tulemust kirjanduse, kunsti või teaduse valdkonnas. Teos peab olema väljendatud mingisuguses objektiivses vormis ja olema selle vormi kaudu tajutav ning reprodutseeritav kas vahetult või mingi tehnilise vahendi abil. Teos on originaalne, kui see on autori enda intellektuaalse loomingu tulemus.
Tihti tekib autoritel küsimus: mis ikkagi on ja mis ei ole autoriõigusega kaitstud?
Juba möödunud aasta aprillist võttis Patendiamet Justiitsministeeriumilt üle mõned autoriõigusega seotud ülesanded. Näiteks vahendame infot orbteoste staatuse kohta Eestis, teeme järelevalvet kollektiivse esindamise organisatsioonide üle ja korraldame autoriõiguse komisjoni tööd. Millised on need küsimused, millega autorid kõige sagedamini meie poole pöörduvad?
Aasta 2022 on juba mõnda aega tagasi alanud. Paljud meist andsid uusaastalubadusi – kes otsustas hakata paremaks inimeseks, kes kaalus alla võtta, kes minna trenni, kes midagi uut juurde õppida.
Just sellele viimasele lubadusele on minu postitus suunatud.
Henry Ford (muu hulgas leiutaja) on öelnud: kõik, kes lõpetavad õppimise, on vanad, on nad siis 20 või 80. Kõik, kes jätkavad õppimist, püsivad noorena.
Mööduvale aastale ja Patendiameti uue aasta plaanidele heidab intervjuus pilgu peadirektor Margus Viher. Räägime 2021. aasta tähtsündmustest, ameti kujunemisest moodsaks intellektuaalomandikeskuseks, uutest tehnilistest lahendustest ning tööst ettevõtjate ja noortega. Juttu tuleb ka kärbetest, kokkuhoiust ja Patendiameti kolimisest.
