„Kui mõtled oma ettevõtte luua, siis lihtsalt astu see samm! Elada tuleb nüüd ja praegu, sest homme on alles tulevikus.“ Selle lihtsa, aga toeka mõttetera võib panna kõrva taha meie juulikuu parimaks valitud kaubamärgi omaniku, terapeut Kätlin Serveti intervjuust. Ettevõttega alustamiseks on vaja otsustusjulgust ning seda nõuab ka teadlik tegutsemine enda loodu kaitseks.
Kaubamärk on sinu ettevõtte vara. Selle abil tunnevad kliendid su brändi ära, seovad sind usalduse ja kvaliteediga ning eristavad sind konkurentidest. Seetõttu peaksid oma brändi olulisemad elemendid (nt nime ja logo) kindlasti kaubamärgina registreerima. Aga millisel kujul oma kaubamärgile kaitset taotleda, kui valikuid on mitu ja rahalised võimalused piiratud?
Kui teemaks on kaubamärkide kopeerimine ja jäljendamine, räägitakse enamasti ettevõtete kahjust – kuidas saavad kannatada nende maine ja rahakott. Harvem mõeldakse aga sellele, et kannatajaks on selles olukorras ka tarbija. Nähes tuttavlikku nime või logo, võib tarbija arvata, et saab harjumuspärase kvaliteedi või elamuse, kuid satub tegelikult millegi sootuks muu otsa. Nii võib petta saada poeletist valiku tegija kui muusikaelamust ootav festivalikülastaja.
Viimastel aastatel on korduvalt kõlanud kriitikanoot Eesti teadlaste ja ettevõtjate, aga ka riigi suunal: patenditaotlusi esitatakse meil liiga vähe. Ajakirjanduses ja ekspertide aruteludes on küsitud, miks on Eesti leiutajad ja ettevõtted oma loomevara kaitsmisel tagasihoidlikud ja mida saaks teha olukorra parandamiseks.
Vanni ajalugu peegeldab nii mugavuse, tehnoloogia kui ka hügieeniarusaamade arengut. Kivikausist, kus kunagi pesid end preestrid ja valitsejad, on tänapäeval saanud äpi või häälkäsklusega juhitav spaa. Aegade jooksul on leiutajad vannidele taotlenud sadu patente – osa neist praktilised, osa futuristlikud.
