Ajasime juttu Patendiameti peadirektori Margus Viheriga, teemaks mööduva aasta võlud ja valud tööstusomandi vallas. Käimasoleva kriisi kiuste jäi vestluses kõlama optimistlik mõte, et nutikuse ja innovatsiooni toel on võimalik rasketest aegadest võitjana välja tulla.

Head vana-aasta lõppu, Margus! Mis on 2020. aasta märksõnad sinu jaoks?

Teatavasti lahkus Ühendkuningriik Euroopa Liidust (EL) 1. veebruaril 2020 vastavalt EL-i ja Ühendkuningriigi vahel sõlmitud väljaastumislepingule. Käesoleva aasta lõpuni aga kehtib veel üleminekuperiood, mis tähendab seda, et Ühendkuningriik on endiselt seotud Euroopa Liidu õigusega, sh ka EL-i kaubamärgimääruse ja ühenduse disainimääruse ning nende rakendusaktidega.

Üks Patendiameti eesmärke on eesti tehnikakeele elushoidmine ja arendamine. Soovime, et intellektuaalomanditekstid oleksid kõigile saadaval meie riigikeeles ja amet avaldaks dokumente korrektses eesti keeles. Seetõttu kontrollib Patendiamet ka nii kaubamärgiloetelude kui patentide ja kasulike mudelite taotluste õigekirja, lähtudes põhimõttest „paranda nii vähe kui võimalik, kuid nii palju, kui vaja“.

Igasugune vaimse tegevuse tulem  on intellektuaalomand, mille õigused jagunevad autoriõiguseks, sellega kaasnevaks õiguseks ja tööstusomandiõiguseks.

Kui loominguks on kirjandus-, kunsti- või teadusteosed, tekib teose autorile või esitajale autoriõigus või autoriõigusega kaasnev õigus kohe, n-ö automaatselt. Sellisel juhul puudub teose loojal või esitajal vajadus oma loomingut registreerida ja puudub ka vajadus selgitada, mis on teoses uut, eristuvat või leiunduslikku.