Jõulukuusk maja ees

Aastalõpu-vestlus Patendiameti peadirektoriga: ärgem andkem alla rasketel aegadel!

Mari-Epp Tirkkonen

Ajasime juttu Patendiameti peadirektori Margus Viheriga, teemaks mööduva aasta võlud ja valud tööstusomandi vallas. Käimasoleva kriisi kiuste jäi vestluses kõlama optimistlik mõte, et nutikuse ja innovatsiooni toel on võimalik rasketest aegadest võitjana välja tulla.

Head vana-aasta lõppu, Margus! Mis on 2020. aasta märksõnad sinu jaoks?

Aitäh! Minu jaoks tähendab 2020. aasta keeruline kevad ühtlasi ka minu uue, teise ametiaja algust. Eduka kandideerimise järel valiti mind Patendiameti peadirektori ametisse viieks aastaks. Seega tähendas aasta algus ka Patendiameti tegevuste inventuuri ja kokkuvõtete tegemist, et vajadusel amet tugeva ja terviklikuna uue juhi kätesse anda – seda ei olnud siiski vaja.  

Tean, et 2020. aasta oli ametile kriisist hoolimata väga tegus. Palun meenuta, mida olulist ära tehti? 

Patendiameti jaoks on 2020. aasta olnud tõepoolest töine ja kirev. Uut oli kõigis tööstusomandi valdkondades. Kaubamärkide vallas kõigile taotlejatele suunatud uuendus – kaubamärgitaotluste kiirendatud menetlus – võeti vastu väga hästi ja kiiremat menetlust soovivate taotlejate osakaal üha kasvab. Patentide poole pealt koostati ja avaldati patenditaotluse ja patentide menetlusjuhised, mille eesmärk on tagada õigusselgus ja taotlejate ühtlane kohtlemine, kuid mis ühtlasi aitavad taotlejal mõista menetluse käiku ja muuta menetlusprotsess läbipaistvamaks.

Kaubamärgitaotluse kiirendatud menetlust soovivate taotlejate osakaal üha kasvab.

2020. aastal jätkasime oma infosüsteemide kaasajastamist ja liikumist paberivaba menetluse suunas. Koostöös EUIPOga uuendasime kaubamärgi ja tööstusdisaini menetluse infosüsteemi ja väga suur töö on tehtud uue leiutiste infosüsteemi väljatöötamiseks. Lisaks viidi aastaid kasutusel olnud leiutiste menetlemise infosüsteem uuele platvormile, et oleks tagatud süsteemi töökindlus uue tarkvara valmimiseni.

Mööduv aasta tõi kaasa ka mitmeid sündmusi, mis kinnitavad, et Patendiameti poolt pakutav on jätkusuutlik, tõhus ja paindlik. 2019. aastal sertifitseeriti Patendiameti kvaliteedijuhtimissüsteem, 2020 toimus ISO sertifikaadi säilitamiseks järelvalveaudit. ISO sertifikaat garanteerib Patendiameti pakutavate teenuste kvaliteedi – meie teenused on ligipääsetavad, usaldusväärsed ja turvalised nii praegu kui ka tulevikus. Samuti, 4. novembril liitus Patendiamet Eesti Inimõiguste Keskuse koordineeritava mitmekesisuse kokkuleppega. Kindlasti andis 2020 uue tähenduse ka kaugtööle. Praeguseks on sellest kujunenud Patendiameti igapäevaelu loomulik osa ning meie töötajad hindavad kõrgelt, et saavad oma töö- ja pereelu paremini ühitada.

Milliseid märgilisi sündmusi tooksid esile tööstusomandi rahvusvahelisel maastikul?

Rahvusvahelise poole pealt ei saa üle ega ümber Brexitist, mis tähendas muudatusi Euroopa Liidu kaubamärgisüsteemis, aga tõi teravalt esile ka näiteks Euroopa Patendikohtu asukoha küsimuse. Brexiti teemadel soovitan lugeda ameti ajaveebist, kust leiab ka palju muid praktilisi soovitusi ja nõuandeid.

Olulise muutusena võib siin välja tuua ka kogu rahvusvahelise koostöö suundumise e-kanalitesse, seda nii rahvusvaheliste organisatsioonidega (EPO, EUIPO, WIPO) kui ka regionaalselt Põhja- ja Baltimaade koostöös. See andis võimaluse veelgi intensiivsemalt meie edusamme jagada: detsembri alguses tutvustasime koostöös EUIPOga kõigile huvitatud ELi liikmesriikidele oma menetlustarkvara arendusi ja uudseid digilahendusi (kiirendatud menetlus, ajajoon taotluse juures jm).

Rahvusvahelises plaanis ei saa üle ega ümber Brexitist, mis tähendas muudatusi Euroopa Liidu kaubamärgisüsteemis.

Kas juba praegu on võimalik hinnata koroonaviiruse mõju tööstusomandi valdkonnale? Ehk oskad kogu selle halva keskel tuua välja ka mõne positiivse nüansi?

Tööstusomandi õiguskaitse käib sama jalga tööstuse ja majanduse arenguga. Kõik tõusud ja mõõnad tehakse kaasa, mõnikord suurema, mõnikord väiksema viitega. Patenditaotluste arv on rekordmadal. Pärast Eesti liitumist Euroopa Patendikonventsiooniga aastal 2002 on patenditaotluste arv olnud 30–50 riigisisest taotlust aastas. Novembri lõpuks olime vastu võtnud vaid 19 patenditaotlust. Selline on trend tegelikult kogu Euroopas – siseriiklikke taotluste arvelt liigutakse Euroopa-kesksetele. Seega kavatseme hoida teravdatud tähelepanu all leiutiste õiguskaitsealase teavitustöö ning sellealase koostöö teadusasutuste ja ettevõtlusorganisatsioonidega.

Palju optimistlikumalt saame rääkida kaubamärgikaitsest. Kui patendikaitset saab kasutada kuni 20 aastat, siis kaubamärkide puhul sellist piirangut ei ole – kaubamärgi õiguskaitse võib soodsate asjaolude puhul olla pea igavene. Tulevikule mõeldes on ka kõige raskematel aegadel põhjust leida võimalus kaubamärgi kehtivusaja pikendamiseks, et tulevikus kaotsiläinud kaubamärgist loobumist kahetsema ei peaks.

Patenditaotluste arv on rekordmadal, seega kavatseme hoida teravdatud tähelepanu all leiutiste õiguskaitsealase teavitustöö.

Senine kogemus kriisidest ja mõõnadest välja tulemisel annab põhjust uskuda, et rasked ajad teevad ettevõtlikuks, innovaatiliseks ja nutikaks. Maailmapraktika on näidanud, et enne reaalset majanduskasvu võib kriisist väljumisel näha juba leiutiste arvu tõusu. Muidugi nõuab see ka teadlikku suunamist ja toetust ettevõtlussektorile.

Kas Patendiamet töötas välja strateegia kriisiga toimetulekuks ja milles see seisnes?

Eriolukord andis meile hea võimaluse üle vaadata kõik protsessid – eriti e-teenused – ja õigusaktid ning saame jagada kindlustunnet, et ka kõige raskemates olukordades toimib Eesti tööstusomandi õiguskaitse süsteem kindlalt ja vääramatult. Patendiamet rakendas eelkõige juhtumipõhist lähenemist, kuid koostas ka juhised selle kohta, kuidas Patendiametil on võimalik taotlejatele ja tööstusomandi õiguste omajatele eriolukorra ajal vastu tulla.

Mina isiklikult olen kriisiaega kasutanud enda arendamiseks innovatsiooni- ja digivaldkonnas.

Mida uut ja huvitavat on valdkonnas oodata aastalt 2021? Kas midagi on muutumas ka Patendiameti töös?

Järgmisel aastal saame Patendiameti kontekstis rääkida tööst intellektuaalomandiga selle kõige laiemas tähenduses. Detsembris vastu võetud autoriõiguse seaduse muutmise seadus laiendab Patendiameti funktsioone – amet on kavas kujundada intellektuaalomandi kompetentsikeskuseks, kust tulevikus saab nõu ka autoriõigusega seotud küsimustes.

Valitsuse regionaalpoliitikast lähtudes kavatseme 2021. aastal luua uued ametikohad Tartusse. Praegu käib alles tööks sobivate ruumide otsimine, kuid tulevikus peaks Patendiametisse tööle soovijatel olla võimalus leida füüsiline töökoht Tallinna asemel Tartus.

Kriisiolukorras veidikese leevenduse pakkumiseks algatas EUIPO projekti, millega toetatakse väikeettevõtjaid kaubamärgitaotluse riigilõivude viiekümneprotsendise hüvitamisega. Projekt viiakse ellu 2021. aasta jooksul ning selle raames jagatakse Euroopa Liidu ettevõtjatele toetusena 20 miljonit eurot.

Uus EUIPO projekt toetab väikeettevõtjaid kaubamärgitaotluste riigilõivude 50-protsendise hüvitamisega.

2020. aasta sundis kasvatama virtuaalsete teenuste osakaalu; sealhulgas on virtuaalseks muutunud ka ameti pakutavad koolitused.

Mida soovid meie praegustele ja tulevastele kaubamärgi-, patendi- jt omanikele tulevaks aastaks?

Soovin, et te ei annaks alla, kuigi on raske aeg. Intellektuaalomand on ka varem aidanud keerulisi aegu üle elada. Huvi, indu ja ettevõtlikust õppimiseks ja leiutamiseks!

 

♦ PATENDIAMET – AASTA 2020 ARVUDES ♦

Kaubamärgitaotlusi 2173 / registreeritud kaubamärke 2976

Patenditaotlusi 19 / registreeritud patente 12

Kasuliku mudeli taotlusi 41 / registreeritud kasulikke mudeleid 44

Tööstusdisainilahenduste taotlusi 56 / registreeritud tööstusdisainilahendusi 59

(andmed 30.11.20 seisuga)

Margus Viher

Patendiameti peadirektor

Mari-Epp Tirkkonen

Kaubamärgiosakonna vanemekspert

Autentimine ID kaardiga

Tähelepanu! Kommenteerija nimi ja kommentaar kuvatakse käesoleval lehel ja indekseeritakse otsingumootorite poolt.