Eesti Vabariik on alates 5. veebruarist 1994 Maailma Intellektuaalomandi Organisatsiooni (WIPO) liige, samast aastast osaleb Eesti delegatsioon WIPO iga-aastasel täiskogul – peaassambleede istungil. WIPO täiskogu ja koordinatsioonikomitee on selle organisatsiooni peamised poliitikakujundamise ning otsuste langetamise organid.

Konsultatsioonides ettevõtjaid kuulates võib vahel jääda mulje, et maailm on täis pahalasi, kes ainult ootavad, et sa oma kaubamärgiga turule tuleksid, napsavad selle siis ära ja hakkavad selle pealt suurt tulu teenima. Uurime patendivolinike abiga, kas ettevõtjate hirm on õigustatud ja jagame üht olulist näpunäidet, kuidas end võimalikuks kaubamärgivaidluseks tõhusamalt kindlustada. 

Juulikuust alates kehtivad Patendiametis patendi- ja kasuliku mudeli ekspertidele ning registritöötajatele suunatud patenditaotluse ja patentide menetlemise juhised.

Nimetatud juhised on ametisisene õigusakt. Seda liiki patendialane õigusakt Patendiametis varem puudus. Sarnased vähem või rohkem mahukad ameti töötajatele mõeldud juhised on kehtestatud enamikes patenditaotluse sisulist ekspertiisi tegevates patendiametites.

On teada, et uue toote või teenuse turuletoomisel ei saa ettevõtja läbi ilma hea kaubamärgita – ja iga märk, mis on plaanis kasutusele võtta, tuleb eduka äri huvides ka õigel ajal ära kaitsta.

Kindlasti paljud teavad, et oma leiutist saab kaitsta patendiga. Sageli ei teata, et leiutistele on veel teinegi intellektuaalomandi kaitse vorm – see on kasulik mudel.

Kumba kaitseliiki oma leiutisele valida, kas patent või kasulik mudel?

Hiljuti jõudis meediasse uudis, et tuntud tanklakett Olerex kuulutas välja audiologo konkursi, kuhu oodatakse „20 sekundi pikkust meeldejääva ja sõbraliku kõlaga helget heliteost“, mida ettevõte hakkaks kasutama oma reklaamides. Kui Olerex otsustaks oma tulevase audiologo kaubamärgina kaitsta, oleks tegu esimese omalaadsega Eestis.