Kui COVID-19 pandeemia vallandas tööstusomandi registreerimistaotluste mõneti üllatava kasvu, siis 2022. aastal on suund vastupidine. Sõja algus Ukrainas, pööraselt kasvanud energiahinnad, kiire inflatsioon ja ülemaailmselt tõusvad intressimäärad on tekitanud ebakindluse ja ettevaatliku suhtumise investeeringutesse ning on paraku kaasa toonud ka tööstusomandi registreerimistaotluste märgatava vähenemise.

Turu-uuringute AS viis läbi uuringu, mis keskendus meie ettevõtjate teadlikkusele ja oskusele kasutada intellektuaalomandit ettevõtluses. Tehtu annab ülevaate, kui oluliseks peab Eesti ettevõtja enda äritegevuses intellektuaalomandit, milliseid liike enim kaitstakse, kas ja millisel määral intellektuaalomandit kommertsialiseeritakse ning kuidas tullakse toime intellektuaalomandi rikkumistega. Uuring hõlmas nii registreeritud kui ka registreerimata tööstusomandit.

Kindlasti tead, mis on kokteil, ja ehk oled kokku puutunud ka sõnaga „mokteil“. Kuid kas sul on aimu, mis on POKTEIL? See on uus täht Eesti kokandustaevas, SA Järvamaa värskelt kaubamärgina registreeritud tootenimi, mis paneb särama Järvamaa valge kulla – piima. Novembrikuu parimaks valisimegi kaubamärgi

Kuu kaubamärgi postituse säravaks täheks on mõistagi kaubamärk ise, ent selle loo kangelasteks on siiski õiglane nimetada siile ja üht vaprat peret, kes õnnetusse sattunud okaskerade elule aitamise enda südameasjaks on võtnud. Selle kuu parimaks valisime Anneli Sinirannale kuuluva, siilide hoiukodu tähistava kaubamärgi SIILIPUSA.

Kas on tõsi, et kui räägime „boltimisest”, mõtleme selle all mistahes sõidujagamisteenust? Või kas „tinderdamine” seostub internetis tutvumisega üldiselt? On see nii või mitte, igatahes peavad populaarseid tooteid-teenuseid pakkuvad, suure turuosaga ettevõtted olema valvel, et nende kaubamärgid ei muutuks tavakeele sõnadeks, mille kaubanduslikku päritolu enam keegi ei mäleta.

Taas on käes aeg, kui Keeleameti algatusel valitakse ilusaid eestikeelseid ettevõttenimesid. Huvitava kokkusattumusena on seni meie kõik kuu lemmikuks valitud kaubamärgid samuti eestikeelsed või eesti keele kõlalised. Põhjus on ehk selles, et nutikad ja stiilsed keele- ja mõttemängud õnnestuvad kõige paremini emakeeles ning tarbijat kõnetab enim just emakeelne leidlik tähis – keele peensused ja mitmekihilisus on siin hõlpsamini tajutavad kui võõrkeelse märgi puhul.