Kui teemaks on kaubamärkide kopeerimine ja jäljendamine, räägitakse enamasti ettevõtete kahjust – kuidas saavad kannatada nende maine ja rahakott. Harvem mõeldakse aga sellele, et kannatajaks on selles olukorras ka tarbija. Nähes tuttavlikku nime või logo, võib tarbija arvata, et saab harjumuspärase kvaliteedi või elamuse, kuid satub tegelikult millegi sootuks muu otsa. Nii võib petta saada poeletist valiku tegija kui muusikaelamust ootav festivalikülastaja. 

Viimastel aastatel on korduvalt kõlanud kriitikanoot Eesti teadlaste ja ettevõtjate, aga ka riigi suunal: patenditaotlusi esitatakse meil liiga vähe. Ajakirjanduses ja ekspertide aruteludes on küsitud, miks on Eesti leiutajad ja ettevõtted oma loomevara kaitsmisel tagasihoidlikud ja mida saaks teha olukorra parandamiseks.

Vanni ajalugu peegeldab nii mugavuse, tehnoloogia kui ka hügieeniarusaamade arengut. Kivikausist, kus kunagi pesid end preestrid ja valitsejad, on tänapäeval saanud äpi või häälkäsklusega juhitav spaa. Aegade jooksul on leiutajad vannidele taotlenud sadu patente – osa neist praktilised, osa futuristlikud.

Septembri algul toimub Tallinnas 14. AIPPI Balti konverents „Järgmise põlvkonna IO: suundumused ja muutused“. Konverentsil uuritakse tööstusomandi arenevat maastikku, tehisintellekti mõju loomevara kaitsele ja brände kaitsvaid väljakutseid globaliseerunud maailmas.

Mis on AIPPI?

Atraktiivse kaubamärgi taga ei ole alati vaid strateegilised otsused või ratsionaalsed valikud – mõnikord muudab märgi tugevaks tunne, mille see tarbijas esile kutsub. Uuringud on korduvalt näidanud, et inimesed loovad kestvama sideme kaubamärkidega, mis neid emotsionaalselt kõnetavad. Just tarbija õige emotsiooni tabamine tagas turuedu ka meie värskele kuu kaubamärgile. „Kaubamärgi roll on oluline nišis, kus tooted võivad tunduda sarnased.

Eestis võib leiutist kaitsta patendi või kasuliku mudeliga. Sageli küsitakse, mis vahe neil on ja kumma kaitsemeetme peaks oma leiutisele valima.