Sageli nii just meilt küsitaksegi. Tegelikult ei ole vaja midagi nõuda, vaid tuleb oma leiutisele, kas kasulikule mudelile või patendile (vt blogipostitus), koostada nõudlus.

Patent või ka kasulik mudel on suurepärane võimalus kaitsta oma intellektuaalset loomingut. Patenteerimine annab selle omanikule monopoli ehk võimaluse keelata konkurentidel oma leiutise tootmise ja turustamise. Kuid kas see tähendab ka seda, et patendi omanik võib alati ise oma patenti vabalt kommertsialiseerida?

Lühidalt öeldes on vastus EI, mitte alati.

Viimase kümnendi üleilmne tehnoloogia areng on kiirendanud mitmesuguste mobiilirakenduste kasutust. 2020. aasta lõpu seisuga oli Google Play Store’ist  võimalik alla laadida juba üle kolme miljoni äpi, lähedased numbrid olid ka Apple App Store’is. Kujunenud olukord on tekitanud suure huvi äppidega seonduva intellektuaalomandi kaitse vastu. Nii on ka Patendiametisse tihti pöördutud äppide patentimise küsimustes.

Mõni päev tagasi kirjutas Postimees, et Keeleameti algatusel valitakse taas aasta ilusaimaid eestikeelseid ettevõttenimesid. Kuigi ilu või eestikeelsus ei ole kaubamärgi registreerimise eeltingimused, on siiski üks salajane koostisosa, mis muudab kaubamärgi „heaks“ või „tugevaks“, nagu kaubamärgižargoonis öeldakse.

Intellektuaalomandiküsimused võivad ühele väikeettevõttele tunduda keerulised ning nende lahendamine raske ja kulukas. Sageli oleks vaja nõu, millist intellektuaalomandit üldse kaitsta, milline kaitsmise strateegia toetaks kõige paremini ettevõtte ärimudelit, milliseid rahalisi toetusmeetmeid on olemas või kuidas tegutseda intellektuaalomandivaidluste tekkimisel.

2004. aastal liitus Patendiamet Euroopa praktikaga ning hakkas välja andma tunnistusi, millega pikendatakse patentide tavapärast kehtivusaega. Patentide maksimaalne kehtivusaeg on üldjuhul 20 aastat. Täiendavat kaitset ei saa kõik patendid, vaid seda antakse ainult  meditsiini- ja taimekaitsetoodetele. Selline lähenemine võib tekitada küsimusi.